Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Kohila gümnaasiumi peret rõõmustab möödunud nädalal saadud suurepärane teade, et nende projektitaotlus loodusainete õppelabori rajamiseks sai positiivse otsuse. Labori rajamist ja uue õpikäsitluse rakendamist loodusainete tunnis toetati 2017. aasta suvel avatud Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvooru “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorralduse toetamine” kaudu.
Projektitaotlus moodsa labori loomiseks saab täies mahus rahastuse, ehk summas 198 082 eurot. Maksimaalne taotletav summa oli 200 000 eurot.
Direktor Neeme Lumi sõnas, et projekt ületab isegi maakonnapiire, kuna peale meie maakonna põhikoolide – Hagudi põhikool, Juuru Eduard Vilde kool, Kaiu põhikool ja Kehtna põhikool, tehakse koostööd ka Saku vallas asuva Kurtna kooliga. Projekti eelduseks oligi vähemalt kolme kooli koostöö ja õppevara ühiskasutus.
Õppelabori valmimise tähtaeg on 1. september 2018. See hõlmaks endas nii laboriseadmeid, mööblit, kommunikatsioone kui ka õppevahendeid ja IKT baasi. Projekti eesmärk on populariseerida loodus- ja täppisteadusi noorte seas, samuti lasta neil tunda end uurijana, kelle kasutada on moodsad katsevahendid ja juhendmaterjalid, mis aitavad teadusliku uurimistöö põhimõtteid omandada ja rakendada.
Uue õpikäsitluse järgi peaksid õppeained omavahel olema rohkem lõimitud. Projekti õnnestumise eeldus ongi õpetajate ja koolide väga tihe koostöö loodusaineid (geograafia, füüsika, bioloogia, keemia) lõimivate praktiliste tööde ja hästi läbimõeldud juhendmaterjalide väljatöötamisel. See nõuab õpetajatelt kahtlemata palju ühist pingutust, mis ühtlasi saab olema suur väljakutse.
Samas on see professionaalselt edasiviiv, uusi mõtteid ja võimalusi tekitav ning meisterlikkust kujundav protsess. Vajalikku tuge pakub õpetajatele koolituste kaudu Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut.
Projekt on eeskätt suunatud põhikooli III kooliastmele ja gümnaasiumi õpilastele. Selle tulemusena peab valmima kummaski kooliastmes 12 loodusaineid lõimivat tööjuhendit, mille järgi saavad õpilased oma katsetusi ja uurimusi läbi viia.
Kohila gümnaasium on viimastel aastatel piisavalt panustanud loodusainete ja keskkonnaalaste tegevuste arendusse. Kooli õpilased on osalenud loodusvaldkonna erinevates projektides, sealhulgas rahvusvahelises koostöös. Kohila Keskkonnahariduse Keskusega koostööd tehes on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektide kaudu saadud rahalisi vahendeid kõigi klasside loodusainete õppekava toetavate õppekäikude finantseerimiseks. Lisaks on toetanud KIK kooli projekti “Kohila gümnaasium – Roheline kool”.
Tänu rahvusvahelistele ettevõtmistele “Green Class”, “Baltic Care” ning Erasmus+ projektile “Environment in our everyday life: preserving biodiversity for a greener future” (Igapäevane keskkonnaõpe rohelisema tuleviku nimel) on Kohila õpilased ja õpetajad saanud käia Lätis, Rootsis, Hispaanias, Portugalis, Belgias, Saksamaal.
Koolijuhi lootus on, et käivituv laboriprojekt annab täiendava impulsi õpilastele tegeleda loodus- ja täppisteadustega ning muuta seda valdkonda veelgi huvitavamaks.
Neeme Lumi möönab, et moodne labor ja tänapäevased katsevahendid peavad tooma uue kvaliteedi ka õpilaste uurimistööde koostamise protsessi. Viimane omakorda annab lootust, et Kohila gümnaasiumis jätkuvad sisukad ja põnevad uurimiskonverentsid, mis on kooli üks pikkadest traditsioonidest.
Tänavu 13. aprillil toimub konverents “Mõtelda on mõnus 2018” lausa kahes jaos. Põhikooli III kooliastmes viiakse läbi kodulooalane konverents, mis on pühendatud Hageri kihelkonnale ja laiemalt Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale. Konverentsil osalevad Kurtna, Ruila ja Kernu kool ning Kohila mõisakool.
Päeva teine pool on gümnasistide päralt ja teemavaldkonnaks just loodusained. Oma ettekannetega on esinema oodatud kõik Raplamaa gümnaasiumid.
