Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Maakonna koguteose teine köide „RAPLAMAA: Loodus. Aeg. Inimesed” keskendub siinse piirkonna ajaloole.
Eelmisel teisipäeval esitleti uut raamatut Rapla keskraamatukogus. Sissejuhatuseks ning esimese ja teise raamatu mõtteliseks kokkutoomiseks esitas Mari Tammar regilaulu, mis on üles kirjutatud sada aastat tagasi Märjamaal.
Maakonna koguteose esimene köide jõudis lugejateni 2014. aastal. Idee käis välja tollane maavanem Tiit Leier. Nimelt oli ta kaheksa aastat tagasi värskelt Rapla maavanemaks valitud ning seisis silmitsi väljakutsega kirjutada vabariigi aastapäeva puhuks kõne. Kui ta asus infot otsima, millele oma kõnes toetuda, takerdus ta selle taha, et infot polnud kuskilt võtta. Puudus raamat, kuhu maakonna lugu oleks koondatud.
Samal ajal oli ametisse määratud uus Pärnu maavanem, kes Raplasse tulles kinkis oma kolleegile Pärnumaa koguteose. Samuti nägi Tiit Leier, et ka Järvamaal oli oma koguteos. Sellest läkski idanema mõte luua ka Raplamaa koguteos. Ta arutas mõtet Tiiu Susiga, kellest saigi hiljem projektijuht ja innustaja. Tiiu omakorda leidis Jaanus Kiili, kes on koguteose mõlemad köited koostanud.
Esialgu oldi üsna skeptilised ja naabrite koguteoste eelarved võtsid põlved nõrgaks, kuid Leier tõdes, et iga projekti puhul ei peagi teadma, kuidas see lõpule viiakse. „Selle projekti puhul oli tähtsam alustada. Nagu näha, on meil esimene ja teine raamat valmis,“ ütles Leier.
Suure osa raamatus ilmunud artiklitest on kokku pannud Jaanus Kiili, kes toonitas, et tegemist on ikkagi kollektiivse loominguga, kuhu on panustanud väga paljud inimesed. Abiks oli ka see, kui teati suunata, kust vajalikku infot saab või kust seda kindlasti ei leia.
Kiili tõi välja, et koguteose köited on ilmunud alati siis, kui mingi aeg on otsa saanud. Esimene köide ilmus trükist siis, kui ametist lahkus Tiit Leier, teine köide aga nüüd, kui ametist lahkus Tõnis Blank ning maavalitsus oma töö lõpetas.
Raamatu kokkupanemine võttis aega 3-4 aastat. Teise köitesse on mahtunud muinasaeg, Liivi sõda, Rootsi aeg ja nõiaprotsessid Raplamaal. Kaks kolmandikku raamatust keskendub eelmisele ja üle-eelmisele sajandile. Kajastatud on muuhulgas Mahtra sõda, Vabadussõda, metsavendlus ja küüditamine. Raamatu lõpus olev kroonika jõuab aga tänapäevani. Kuna kokku oli lepitud, et raamatu maht on 350 lehekülge, tuli teha raskeid valikuid ja osa kogutud materjalist pidi välja jääma. „Valisime need hetked, kus Raplamaal on olnud midagi öelda,“ ütles Kiili.
„Materjali kokku korjates toimetab kirjutaja justkui kullaotsija. Sa sõelud liiva ja võtad sealt terasid välja ja võtad välja suuremad terad, mida su silm seletab, ja võib-olla väiksemad ja palju olulisemad jäävad sinna liiva sisse,“ rääkis Tõnis Tõnisson, kellelt on koguteoses mitu artiklit. „Tegelikult on mul mure,“ ütles Tõnisson. „Mure on sellepärast, et Raplamaa on üks natuke õnnetu piirkond, sest meil ei ole oma selget mälukeskust.“ Tegemist on äärmiselt rikka ajalooga paigaga, kust on korjata ja kirjutada veel palju ja ehk on just see põhjuseks, miks selline raamat kaante vahele on saanud.
Projektijuht ja kirjutajate innustaja-utsitaja Tiiu Susi rääkis koguteose rahastamisest. Ta meenutas, et pärast esimese köite ilmumist tekkis vaikusehetk. Kui aga hakkasid liikuma kuuldused, et maavalitsused lõpetavad oma töö, sai kiiresti selgeks, et järgmine köide tuleb kokku panna ja välja anda. Ta tänas kõiki, kes abiks olid ja neist viskas nii mõnigi õhku küsimuse, mis saab koguteose viimasest osast.
Susi sõnul hakkas ta suurest entusiasmist juba teise köite koostamise ajal ka põllumajanduse osa jaoks artikleid koguma (neist neli autorit ei ole enam meie seas) ja ta loodab optimistlikult, et ka kolmas raamat näeb kunagi ilmavalgust. “Me peame kiirustama, sest kes teab, kauaks Rapla maakonda on,“ ütles Susi. Seda mõtet väljendasid mitmedki tol õhtul sõna võtnud inimesed.
Teise köite valmimise ajal ametis olnud maavanem Tõnis Blank kordas mõtet, et raamat koosneb kildudest ja tervik moodustub alles kõikide osade valmimisel. „Ühtepidi ajalooraamat, aga teistpidi on see monument neile inimestele ja tegudele, mis siinmail on nende aegade jooksul tehtud,“ iseloomustas Blank.
Peale Tõnis Blangi kuulusid teose toimetuskolleegiumisse Jaanus Kiili, Tõnu Mesila, Virve Õunapuu, Kalju Idvand, Rait Talvoja, Anne Kalf, Tõnis Tõnisson ja Tiiu Susi. Koguteose teist köidet on võimalik osta Rapla keskraamatukogust.
