Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Kohila gümnaasium kutsus Raplamaa Sõnumeid eelmisel nädalal külla, et tutvustada, kuidas neil on muutunud õpikäsitust rakendatud.
Sügisel külastasid algklasside õpetajad Eesti rahvusvahelist kooli ja seal nähtust sai alguse üldõppel põhinev projektinädal. Teise uue katsetusena olid õpetajad üksteisele töövarjuks. Kohila gümnaasiumi direktor Neeme Lumi rääkis lühidalt ka gümnaasiumiõpilaste projektõppest ja ettevõtlikkuse arendamisest.
Koolikülastusest sai alguse projektinädal
Esimesel korral käisid klassiõpetajad Marianne Koitla (1.b), Tiina Kand (2.b), Siiri Barinov (2.d) ja Elerin Kaselt (3.d) Eesti rahvusvahelise kooliga lihtsalt tutvumas, aga teiseks külastuskorraks oli idee üldõpetusel põhineva projektinädala jaoks juba idanema hakanud. Jälgiti õppetööd, et end üldõpetuse kontseptsiooniga veel rohkem kurssi viia. Eesti rahvusvahelise kooli õpetaja Terje Äkke juhendamisel formuleeriti eesmärgid ning valmis plaan projektinädalaks teemal „Materjalidel on erinevad omadused, millest sõltuvalt me neid kasutame”.
Üldõpetuse all mõistetakse õppetöö korraldust, mil õppematerjal ei ole jaotatud üksikute õppeainete kaupa, vaid on omavahel lõimitud teemast lähtuvalt. Projektinädala eesmärk oli katsetada üldõpetuse põhimõtteid. Erinevad ainetunnid lõimiti omavahel, lähtudes ühest kesksest teemast, mis seekord oli materjalid.
Koos lastega uuriti, millised on erinevate materjalide omadused ja kus ning kuidas neid kasutatakse. Iga päeva tegevustes lähtuti erinevast teemaga seotud alaküsimusest. Nii uuriti nädala jooksul, millised erinevad materjalid (nt klaas, puit, metall) on üldse olemas, kus ja kuidas inimesed neid kasutavad, kuidas materjale töödeldakse ja mis saab neist pärast kasutamist.
Info kõikjal meie ümber
Teadmiste saamiseks kasutasid õpilased erinevaid meetodeid. Infot otsiti internetist, raamatutest ja artiklitest. Viidi läbi erinevaid katseid ja arutelusid. Lisaks koostasid lapsed intervjuud ja viisid need läbi koolitöötajatega. Eesmärk oli teada saada, millised on erinevates töövaldkondades kasutatavad materjalid.
Intervjuusid tehes olid lapsed väga tublid: esmalt tutvustasid ennast, küsisid luba intervjueerimiseks ja selle salvestamiseks. Hiljem kirjutati oma nutitelefoniga tehtud salvestuse põhjal kokkuvõte, mis klassis teistele ette kanti. Intervjuude eelistamine infokogumisele arvutist näitab, et see on õppimismeetod, mida tuleks edaspidigi kasutada. IKT vahenditest olid veel kaasatud tahvelarvutid, dokumendikaamerad ja nutitahvlid.
Elulised näited on olulised ja inspireerivad
Projektinädalal külastasid kooli Läti klaasipuhujad, mis sobis väga hästi nädala teemaga ja toetas õpet omalt poolt. Klaasipuhujad selgitasid lastele väga põhjalikult, millest ja kuidas klaasi valmistatakse ning demonstreerisid klaasi puhumist.
Lapsed käisid ka Kohila Vineeris, olles esimene õpilasgrupp, kes seal vastu võeti. Tehases tutvustati lastele kõiki vineeri tootmise etappe alates palgikoorma jõudmisest tehase territooriumile kuni toote valmimiseni. Võõrustajad olid lastele ette valmistanud väga huvitava ja meeldejääva õppekäigu.
Parim tagasiside, kuidas koolis õpitu inspireeris lapsi iseseisvalt uurima, tuli õpetajatele aga kodudest. On ju tore, kui lapsevanem jagab kogemust, kuidas laps kodus arutleb, palju see temperatuur peab olema, et klaas oleks siirup.
Veel ühe näitena laste uudishimust toodi välja, kui koolis räägiti, et erinevaid metalle on üle 80 ning järgmine päev teatas õpilane, et ta uuris välja, et täpselt 83 on neid. Sellise uudishimu tekitamine oligi nädala üks eesmärke.
Tulevikuplaanid
Kuna nii õpetajad kui ka õpilased jäid pilootprojektina toimunud projektinädalaga rahule, on plaan jätkata ka tulevikus ning kaasata teisi kooli õpetajaid. Praegu on otsustatud, et sel õppeaastal tehakse sellist nädalat veel kaks korda. Võrreldes sellega, et Eesti rahvusvahelises koolis käsitletakse ühte teemat kuus nädalat, on seda küll vähe. Ka Kohila õpetajad tundsid, et aeg oleks võinud pikem olla, niigi venis viis päeva lõpuks seitsme peale. Abiks oleks, kui kool aitaks projektinädala perioodil koolipäevad planeerida niimoodi, et klassijuhatajad saavad terve päeva enda klassiga tegeleda.
Kindlasti on soov tegevustesse planeerida õuevahetunnid. Õpetajate hinnangul meeldisid need lastele väga. Paindlik tundide pikkuse planeerimine võimaldas teha pikemaid vahetunde ja lapsed said iga päev väljas lumes möllata. Õpetajad nägid, et 15-20 minutit värskes õhus aitab lastel paremini puhata ja seetõttu soovivad seda ka edaspidi rakendada.
Õppetöö sisulise poole pealt on soov rohkem lõimida matemaatikat. Pilootprojekti puhul see väga ei õnnestunud ja üheskoos leiti, et lõimida ei ole mõtet ainult lõimimise enda pärast. Järgmise korra teema on vesi ja seda saab kindlasti matemaatikas mõõtühikute ja mahtudega siduda.
Lasteaiast kooli ja vastupidi
Teine uus tegevus, mida Kohila gümnaasium proovis, oli olla teisele õpetajale töövarjuks. Pärast üht koolitust, kus teemaks oli sujuv üleminek lasteaiast kooli, tekkis idee lasta lasteaiakasvatajatel ja esimese klassi õpetajatel üksteise tööd jälgida. Töövarjudeks olid Kohila Sipsiku lasteaiast Ingrid Herrmann ja Kohila gümnaasiumi 1.h klassiõpetaja Kristel Vald. Herrmanni üllatas, kui mänguline on esimese klassi õpetamine ja Vald sai teada, kui süsteemselt lasteaias õpetatakse. Lihtsate tegevuste abil tuleb lastel uusi oskusi juurde. Niimoodi leiti, missugused on kokkupuutepunktid lasteaia ja esimese klassi vahel.
Töövarjuks käimise kogemuse üle arutledes leiti, et ka õpetajad, keda ootab ees esimese klassi õpetamine, võiks enne minna lasteaeda tulevaste õpilastega tutvuma. Ja kuna lastel valmib lasteaias aabits, võiks sellest paar lehte jääda esimeses klassis teha.
Kohila gümnaasium korraldab teist aastat järjest lahtiste uste päevi lasteaia viimasele rühmale. Lapsed saavad niimoodi tutvuda nii koolimaja kui ka personaliga. Selliselt on maja neile hiljem turvaline ja üleminek lasteaiast kooli tuleb sujuvamalt. Peale majaga tutvumise osalevad lapsed erinevates kooli õppeainetega seotud töötubades.
Uuenenud õpikäsitus läbi kooliastmete
Põnevaid tegevusi ei jagu vaid väiksematele lastele. Gümnaasiumiõpilastes üritatakse ettevõtlikkust kasvatada ja see on õnnestunud edukalt. Näiteks viimasel Selveri õpilasfirmade laadal detsembris osales õpetaja Margot Sarve juhendamisel Kohila gümnaasiumist lausa seitse õpilasfirmat (kokku oli osalejaid 28).
Gümnaasiumiosas toimub teist aasta järjest 10. klassis projektõppekursus, kus õpilased töötavad kuni neljaliikmelistes rühmades, viies läbi ürituse või luues midagi praktilist, genereerides selleks ise ideid, otsides rahastust ja kajastades seda avalikkuse ees. Sel viisil saavad noored kogemusi ja julgust edasises elus oma ideede elluviimiseks.
Hea näide praktilise kogemuse omandamisest oli kokanduse valikkursuse raames jõululõuna korraldamine koolitöötajatele. Toitlustusjuhi Kaire Pihlaka ja õpetaja Tiina Toompuu juhendamisel olid enam kui sajale inimesele ettekandjateks kokanduse valikkursuse õpilased. Eelmise aasta vabariigi aastapäeva banketil õpilased mitte ainult ei serveerinud, vaid valmistasid ka ise tikuvõilevad. Sel aastal on plaan samamoodi teha.
Kohila gümnaasium võtab osa ka 7. veebruaril toimuvast EV 100 üritusest “Ajarännak”. Ajarännakul taaselustatakse päev, mil erinevates Eestimaa paikades teadmine riiklikust iseseisvusest inimesteni jõudis. See on suur väljakutse ja tõetruu ajastu loomiseks tehakse palju ettevalmistusi.