Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Täpselt nädal tagasi, eelmisel kolmapäeval tegi rühm külade hingeelu tundjaid tiiru maakonnas. Nimelt seisab juba sel nädalal ees maakonna ühe küla tunnustamine tiitliga “Raplamaa aasta küla”.
Esmakordselt otsustas hindamiskomisjon lisaks paberile pandud tutvustuste lugemisele kõik nomineeritud külad ise üle vaadata. Komisjoni kuulusid Helle Rehepapp Teenuse külast, mis oli liikumise Kodukant aasta küla 2017 nominent, Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur, Raplamaa Külade Liidu juhatuse esimees Urmas Kristal, MTÜ-de nõustaja Karin Ratas RAEK-ist, MTÜ Vahastu Küla Selts juhatuse liige Erika Reinumägi ja Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Ivi Sark.
RUSSALU – üle kümne aasta talgupäevi
Esimesena võtame ette üsna pika sõidu Russalu külla Märjamaa vallas. Russalus elab ametlikult 25 inimest, kuid suvel on neid kuni 70. Saabume oma bussiga vana koolimaja ette, kus meid tervitavad Pilvi Reose ja Raivi Laaser. Pilvi selgitab, et külavanem Ethel Espenberg on parasjagu reisil ning ta on sel päeval tema asetäitja.
Küla südameks ongi seesama vana koolimaja, mida kohalikud hellitavalt oma kultuurimajaks kutsuvad. MTÜ Russalu Külade Ühendus on majale aktiivsete külaelanike toel uue hingamise sisse puhunud. Pilvi küll tõdeb, et maja on meie külaskäigu ajal suletud, sest jaanuarist märtsini on seda üsna keeruline ja kulukas soojana hoida ja külastajaid eriti vastu ei võeta. Hindamiskomisjon saab aga majaga tutvuda. All saalis on fotosid erinevatest ajajärkudest. Nendelt on näha, kui suur areng on läbi tehtud ja millises seisus oli hoone siis, kui see MTÜ kätte tuli.
Maja teisel korrusel on toad, kus soojematel aegadel majutust pakutakse. Toad on saanud nime lähiümbruse paikkondade järgi. Nii on seal näiteks Hiietse, Lümandu, Vaimõisa, Purga ja Pajaka tuba. Mõistagi ei ole vana maja võrdväärne mõne euroremondi läbinud luksushotelliga, aga omanäoline, armas ja huvitav on ta kahtlemata.
Ringkäigu lõpetame vana koolimaja köögis, kus kohvilaua taga saame põhjaliku ülevaate küla tegevustest. Selgub, et eelmisel aastal tähistati MTÜ 15. sünnipäeva. Pilvi Reose meenutab, et 2002. aasta aprillikuus istus külarahvas tema kodus ning arutas tulevikuvõimalusi. Maikuu esimesel päeval korraldati juba esimene hoogtööpäev. Sellele, et kõik nii kähku käis, aitas osalt kaasa tõsiasi, et külas oli palju noori uusasukaid, kes polnud varasemate külajuttudega kursis, aga olid hakkamist täis. „Kõik, mis me siin teinud oleme, on kodanikualgatus. Kõik on tehtud sedasi, et meil endal oleks tore,“ räägib Pilvi Reose.
Vanast koolimajast hakati oma külamaja tegema. „Tohutu entusiasm oli,“ meenutab ta. Sellest sai koht, millesse peaaegu iga külaelanik on omal viisil panustanud. Reose sõnul on see kõigile sealkandi inimestele teiseks koduks saanud. Seal käiakse tööd tegemas ja peetakse pidusid. Inimesed ise käivad ja ise toimetavad. Külarahva jaoks ei ole maja kunagi suletud.
Juba rohkem kui kümme aastat on maja ümber ja sees talguid korraldatud. Russalu rahvas ei ole jäänud ootama, kuni keegi neile appi tuleb. Nad on ise töökindad kätte tõmmanud ja asjaga peale hakanud. See omakorda on väikese küla tugevalt kokku liitnud.
Loomulikult katust vahetada ja kanalisatsiooni majja tuua oma jõududega ei õnnestunud. Selleks taotleti raha. Kõige viimase projekti toel korrastati vana koolimaja köök. Pilvi Reose usub, et kui MTÜ ei oleks maja oma hoole alla võtnud, oleks selle tulevik olnud tume. „Kui see maja oleks käinud käest kätte, poleks seda kauaks olnud,“ arvab ta.
Pliidiliisud
Russalus on palju mõeldud oma järelkasvu peale. Pilvi Reose ütleb, et üheksakümnendate keskpaigaks oli külas kümmekond samaealist last. Neile korraldati palju erinevaid ettevõtmisi ja nad on alati ka kõikidest töödest osa võtnud. Nüüd on need lapsed juba suureks kasvanud ja haridustee jätkamine on nad kodust eemale viinud. Sellest hoolimata on nad kindlalt küla traditsioonilistel üritustel kohal. Iga aasta peetakse suurelt nii jaanipäeva kui ka jõule. Russalu noored tulevad selleks ajaks ka piiri tagant kohale ning kinnitavad kui ühest suust, et terves maailmas ei ole paremat paika.
Lisaks pühadele on Russalus traditsiooniks saanud ka koolitustesari “Pliidiliisud”. Pilvi meenutab, et kord korraldati külas noortelaager, mille läbiviija ööbis koos mõne kohaliku metsamehega vanas koolimajas. Pilvi õde tegi väga hästi süüa ning valmistas söögipoolist ka sel korral ööbijatele. Jutu käigus hakati unistama uuest köögist. Russalu küla tegusatele inimestele kohaselt tehti unistused teoks ja esimene toidukoolitus peeti 2012. aastal.
Ühelt poolt on jäädud truuks vanaemade pärandile ja õpitud üheskoos näiteks verivorsti, vanu torte ja kartulivorsti tegema. Selle kõrval saab aga maitsta ka tänapäeva ning kaugete paikade toite. Pliidiliisudel on olnud näiteks sushi ja Aasia toitude koolitused. Enamasti küsitakse inimeste endi käest, mille vastu nad huvi tunnevad. Mõistagi on koolitused nii populaarsed, et pärast esimeste kuulutuste ülespanemist on kohad kiiresti täis. Neist võtavad osa lisaks kohalikele ka kaugemate paikade inimesed.
Pliidiliisude toidukoolitustest kasvasid välja küla oma maitseainesegud. Ethel Espenberg segab neid kokku ja müüb Russalu Looduspoe nime alt. Sellega lahendati ka mure, mida piirkonna külalistele meenena kaasa anda – selleks on purk maitseaineseguga.
Poolteist tundi ongi ootamatult täis tiksunud ja asume teele Kohila valda.
ADILA ja PIHALI – ajalooga külakiik
Buss peatub Adila ja Pihali küla ühisel külaplatsil. Seal tervitavad meid Mariann Saar ja Kaisa Högren. Esimene neist esindab Adila ja teine Pihali küla. Külade hindamine toimub paraku päeval, mil õues üsna krõbedad külmakraadid ja tugev tuul. Seetõttu teevad Mariann ja Kaisa hindamiskomisjonile ühe üsna kiire tiiru külaplatsil, mille loomisse on iga elanik veidi panustanud.
Külaplats asub täpselt kahe küla vahel – ühele poole jääb veidi vanem Adila ja teisele poole noorem Pihali küla. Hiljutise uuendusena on külaplatsil korralik laste mänguväljak. See on ilmselge märk, et külaelanike keskmine vanus on pigem madal ja lastest puudust ei ole. Mänguväljak on sedavõrd populaarne, et sinna tullakse mängima ka kaugematest paikadest. Oma vanemaid varrukast vedades lustivad seal ka need kohalikud lapsed, kellel tegelikult kodus oma mänguväljak olemas.
Samuti on külaplatsil sportimisvõimalus. Selgub, et võrkpall on elanike seas ammusest ajast populaarne olnud. Sellest kinni haarates rajatigi uus võrkpalliväljak, kus ehk kunagi võiks ka turniire pidada.
Üheltki korralikult külaplatsilt ei puudu külakiik. See on Adila ja Pihali puhul pika ajalooga. Algupäraselt on see pärit Adila mõisa juurest ning vahepeal ka mujal aega veetnud. Kui aga külad kahepeale uue külaplatsi said, toodi loomulikult vana külakiik sinna aukohale.
Uudistamist väärt on ka põnev puu, mille külge on enamik kohalikke talusid oma sildi riputanud. Talveks on osa oma sildi ära viinud, kuid suvel on puu silte täis. Idee sellise puu loomiseks tuli üht külapäeva korraldades. Mariann Saar ütleb naerdes, et nimesildi järgi on hea näha, millises talus keevitada osatakse ja kus on puutöö au sees.
Külaplatsil korraldatakse mitmeid üritusi. Lisaks jaanitulele tähistatakse iga aasta ka vastlapäeva. Kaugemal paistab väike nõlv, kus lume korral saab liugu lasta. Vastlapäeva korraldatakse aga lume olemasolust hoolimata. Kui maa on must, leitakse muid tegevusi.
Selgub, et Adila ja Pihali külas on tervis ja liikumine au sees. Sealsetele inimestele meeldib aktiivselt aega veeta. Sellest tulenevalt planeeritakse sel aastal suuremat terviseteemalist päeva. Lisaks erinevatele liikumisvõimalustele saab siis osaleda koolitustel ja töötubades. Kaisa Högren ütleb selle kohta, et teooria ja praktika saavad kokku, on võimalus uusi teadmisi omandada ning ehk meelitaks see isegi kaugemalt tulijaid osalema.
Tulevikuplaanidest rääkides tahab külarahvas taaselustada varem laste seas väga populaarse volbriöö tähistamise. Kuidagi on see soiku jäänud, ent loodetavasti juba sel aastal saab viga parandatud.
Õues on aga näpistab külm ja seega võtame suuna ühe lahke külaelaniku sooja saunamaja poole. Teel teeme veel kiire peatuse küüditamise ohvritele pühendatud mälestuskivi juures. Mariann Saar räägib, et see on oluline osa küla ajaloost. Peaaegu kõik kohalikud on lapsepõlves platsi kivi ümber korrastamas käinud ja kõik teavad, kus see asub.
Juhatuse noorenemine
Saunamaja on kosutavalt soe ja laud kookidest-pirukatest lookas. Just seal kogunevad aktiivsed külaelanikud külmematel aegadel.
Adila ja Pihali külas on kokku elanikke 132. Suvel see arv märkimisväärselt ei muutu, vaid mõned üksikud tulevad suvel oma eakamatele sugulastele külla. Samas ei ole kahe küla peale sisuliselt ühtegi tühja maja. Kui mõni peaks tühjaks jääma, tulevad sinna noored kiiresti asemele.
Juba 11 aastat on piirkonnas tegutsenud MTÜ Adila ja Pihali Küla Selts. Aktiivseid liikmeid on selles 30-40. Sel aastal läbib MTÜ juhatus noorenemiskuuri. Vanemad on veidi väsinud ning nooremad huvitatud kohaliku elu edendamisest. Mariann Saar tõdeb, et seni ei ole kuigi palju projekte kirjutatud ja toetust taotletud. See kõik muutub käesoleval aastal. Nagu ikka muutuvad inimesed ja nende vajadused, on ka Adila ja Pihali külas kätte jõudnud uus etapp.
Väikestviisi unistatakse ka päris oma majast, kus külaüritusi korraldada. Naised tõdevad, et ühelt poolt muudaks see jahedamal ajal ürituste korraldamise ja koosviibimised mugavamaks. Teiselt poolt tuleb arvestada maja ülalpidamise kuludega. Hageri koos oma rahvamajaga on kõigest kuue kilomeetri kaugusel ja näiteks eelmisel aastal korraldati Kohila valla külade tänuüritus just nimelt Hageri rahvamajas.
Ei ole kahtlustki, et Adila ja Pihali külade puhul on tegemist elujõulise piirkonnaga, kus sõnaõigust on ka noortele antud. Kaisa Högren räägib omast kogemusest, et noorel inimesel on pigem raske minna end ise appi pakkuma. Nüüd on aga jõutud niikaugele, et noori kaasatakse ja kutsutakse ise ning see on vilja kandnud. Nii mõnigi noor on otsustanud kodukohta tagasi tulla ning soovib elu huvitavamaks muutmisel käed külge panna.
KAEREPERE – rulaväljak
Järgmine peatus on Kehtna vallas Kaerepere piirkonnas, kus tegutseb MTÜ Arendusselts Koduaseme. MTÜ liikmed on võtnud oma südameasjaks luua sisu nii füüsilisele kui ka vaimsele keskkonnale. Piirkonna moodustavad Kaerepere alevik, Kumma, Saunaküla, Valtu-Nurme, Hertu, Kaerepere ja osaliselt ka Saksa küla. Piirkonnas elab umbes 800 inimest. Kõikidest tol päeval külastatud paikadest on Kaerepere piirkond kõige suurem ja rahvarohkem.
Buss peatub Valtu koolimaja kõrval, kus meid tervitab rõõmsameelne Helen Link. Naine asub kohe tutvustama vastloodud rula- ja mänguväljakut. Ta toonitab, et selle valmimise juures on olnud väga oluline protsess ise. Projekti on peaasjalikult vedanud Helen Link ja Leaanyka Leisson. Nad on algusest peale püüdnud kaasata võimalikult palju kohalikke inimesi. Laste käest uuriti, mida nemad sooviksid näha, kavandeid jagati lapsevanemate ja lasteaia ning kooliga.
Tegelikult tegi MTÜ vineerist rulapargi projekti juba kümme aastat tagasi. See jäi aga soiku ja kohalikel on selle üle vaid hea meel. Vineerist rulapark oleks tänaseks juba lagunema hakanud. Selle asemel said lapsed tugeva ja vastupidava betoonist väljaku.
Lapsi on kaasatud selle valmimise kõikidesse etappidesse. Talgud platsi puhastamiseks olid MTÜ ajaloo rahvarohkemad. Kohal oli üle saja täiskasvanu ning lapse.
Olulist rolli mängisid ka väljaku tulevased kasutajad. Helen Link toob välja, et see oli hea viis koolis nii-öelda pahade poiste kaasamiseks. Nemad julgevad esimesena käe külge panna. Rulaväljaku rajamise juures said nad eduelamuse ja tunde, et on väärtustatud. See omakorda tähendab, et lapsed on väljaku kiiresti omaks võtnud. Väljakut ei ole soditud ega lõhutud. Kuna lapsed said oma mänguväljaku ise valida, peavadki nad seda enda omaks ja seetõttu ka hoolitsevad selle eest. Helen meenutab, et kui lumi maha tuli, nägi ta lapsi väljakul lund lükkamas.
Teine projekt, mida koolimaja juures uudistada saab, on Eesti vabariigi juubelikingituseks loodud seinamaal. Selle projekti tagamaade tundma õppimiseks kolime aga Valtu rahvamajja. Seal ootab meid ees terve hulk MTÜ inimesi.
Seinamaali idee peale tuli Teele Ojasalu. See on taas kord hea näide noorte kaasamisest. Kuna möödunud aasta oli laste ja noorte kultuuriaasta, oli see suurepärane aeg idee elluviimiseks. Teele tõdeb, et kõige keerulisem oligi asja juures tehniline teostus ehk kuidas maal kokku panna ja seina külge kinnitada, et seda hea vaadata oleks. Selles osas tuli appi kohalik mees Taimo Seemer.
Seejärel korraldati juba joonistuskonkurss leidmaks töid, millest seinamaal kokku panna. Samal ajal käidi ka kooliseinu uurimas ja võeti elemente seal rippunud töödest. Nii mõnigi laps avastas alles seinamaali avamise juures, et tema tööd oli selle loomisel kasutatud.
Kui valitud tööd olid kokku kogutud, skaneeriti need arvutisse ja hakati ühtset seinamaali kokku panema. Pärast seda kanti maal vineerist plaatidele. Kokku kulus seinamaali loomiseks 100 töötundi, 50 inimese abi ja 22 lapse töö. Seinamaal avati Kaerepere 605. aastapäeva tähistamise raames.
Seesama üritus oli samuti üks eelmise aasta märkimisväärseid ettevõtmisi. Suure sünnipäeva tähistamine oli läbinisti kohalik sündmus, alustades esinejatest ja lõpetades müüjatega laadal. Rahalist toetust paluti lähedalasuvatelt ettevõtetelt. Nende toel ei tulnud planeeritud kava kärpida ja kõik soovitu sai ellu viidud. “Kaerepere 605” programm oli mahukas. Tegevuste hulka kuulusid erinevate konkursside ja näituste korraldamine, kodukohvikud, oma toodete loomine ja ristsõna koostamine ning MTÜ Facebooki lehel peetud ajaloohõnguline viktoriin.
Korraldusmeeskond on ühel meelel, et aasta, mis kulus ürituse kavandamiseks, ühendas kogukonda ning tegi kõik üksteisega palju lähemalt tuttavaks. Kaerepere piirkonna inimestel oli möödunud aastal tööd mõistagi väga palju. Just eelpool nimetatud ettevõtmiste korraldamise eest sai MTÜ tunnustuse “Raplamaa aasta tegu 2017”.
MTÜ on läbi aastate väga püsiv olnud. Seda paljuski ka seetõttu, et jätkusuutlikkusele on palju mõeldud. Ühelt poolt on piisavalt uusi noori liikmeid, kes tulevad oma teotahtega ja neil võimaldatakse oma mõtted teoks teha. See aga ei tähenda, et vanemad olijad kõrvale lükatakse. Näiteks Helgi Sussi korraldab tänase päevani üritusi pensionäridele ning ühiseid teatriskäike. Uued ideed on kohtunud vanade traditsioonidega.
Külaülikool
Valtu-Nurme küla sai meile lähemalt tuttavaks umbes viis aastat tagasi, kui sealsel külaplatsil hakati iga esmaspäev koosviibimisi korraldama hoidmaks omakandi inimesi kursis Rail Balticu planeerimise detailidega. Kuna kohalikud ei soovinud vaid isekeskis olla, hakati kutsuma külalisi, kes jagasid professionaalseid arvamusi ning teadmisi. Nii käisid esmaspäevastel koosolekutel näiteks tollane maavanem Tiit Leier, majandusgeograaf Hardo Aasmäe ja kunagine raudteeameti peadirektor Oleg Epner. Terve aasta käidi koos ja koguti tarkust.
Selle perioodi vältel kujunes korraldusmeeskond, kes ka hiljem end rakendada soovis. Rail Balticu koosolekutest kasvas seega välja loengutesari “Külaülikool”. Loengud salvestab koostööpartner ERR oma Ööülikooli raames. Esimene Külaülikooli loeng oli 2012. aasta sügisel. Kõige esimene loengupidaja oli Fred Jüssi, kes rääkis loodusest tehiskeskkonnas. Aastate jooksul on oma teadmisi ja mõtteid jaganud mitmed tuntud inimesed, näiteks Ülo Vooglaid, Siim Kallas ja Elmo Nüganen. Loengud põhinevad püsiväärtustel. „Neil on sügav sisu ja see on oluline kogukonnale,“ ütleb Helen Link. On juhtunud, et varasemad lektorid tulevad järgmiste loenguid kuulama. Tekkinud diskussioonid on alati väga põnevad.
Helen Link toob välja, et loengute peamine korraldaja on olnud Vahur Tõnissoo, keda MTÜ on abistanud rahaliselt.
Jaanuari keskpaigas alustas uue hooajaga ka ooperikino. Selle idee algataja on samuti olnud Teele Ojasalu. Ta ütleb, et siingi on aidanud teda külaülikool. Eelmise aasta lõpus toimus loeng „Ooperi igavikulised sõnumid“. Pärast jäi Teele pikemalt rääkima lektor Arne Mikuga, kes soovitas talle ooperit „La Traviata“ ning andis DVD, et seda seltsimajas näidata. Just selle lavastusega alustati tänavust hooaega.
Kaerepere on paik, kus tutvumiseks eraldatud pooleteisest tunnist jääb selgelt väheseks. Aktiivsed inimesed on sedavõrd palju jõudnud korda saata, et lõpuks tuleb lihtsalt otsad ise kokku tõmmata.
NÕMME KÜLA – tuntud kogu riigis
Ehkki õues on juba pimedaks läinud ja tööpäev lõpule jõudnud, on hindamiskomisjonil veel üks peatus ees. Viimane sihtkoht on Nõmme küla Rapla vallas. Sealne külarahvas võtab meid vastu kohaliku sireliaretaja Aavo Mägi talus. Sireleid on uudistatud erinevate ekskursioonide ja matkade käigus ning kingitud külalistele. Nii võib neid leida väga erinevates paikades kasvamas. Näiteks Röa külaplatsil kasvab just nimelt Aavo aiast pärinev sirel.
Tuba on mõnusalt soojaks köetud ning nii mõnigi hindamiskomisjoni liige naudib elava tule soojust. Päeva jooksul on igal pool oodanud rikkalik kohvilaud, kuid mis seal salata – Nõmme küla ületab kõik teised, sest on külalistele katnud õhtusöögilaua taldrikute ja nugade-kahvlitega. Siiski mahutavad külalised oma üsna punnis kõhud laua taha ning neile tuuakse muu hea ja parema kõrvale ka verivorsti ja põdrakonservi.
Peremees Aavo selgitab, et selles samas toas istusid kord Saksa ohvitserid, sest seal asus 1941. aastal Saksa staap. Hiljem oli seal ka Eesti korpuse staap. Tuba on pika ja huvitava ajalooga. Põgusalt peatutakse ka küla enda ajalool. Nõmme kõrtsi on esimest korda mainitud aastal 1798. Tänane Nõmme kõrtsi hoone on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel. Rahvapärimuse kohaselt peatus seal kord Eduard Vilde, kui ta „Mahtra sõda“ kirjutas.
Nõmme küla ise moodustati 1920-ndate aastate maareformi käigus samanimelise kõrtsi ümbrusesse koondunud kümmekonnast endiste mõisatööliste majapidamisest. Seda nime ei olegi küla alati kandnud. Kuna nimi oli väga levinud, otsustati 1977. aastal Nõmme küla kõrvalasuva Oola külaga liita. Külavanem Aivi Meister räägib, et ega see külarahvale meeldinud, aga keegi nende arvamust ei küsinud ka. Täpselt 20 aastat kandiski küla Oola nime. Aivi ema jaoks oli see aga südameasi ning ta tegi visalt tööd selle nimel, et küla oma algupärase nime tagasi saaks. 1997. aastal läks see korda ning sellest ajast saati teame küla ikka just Nõmme külana. Eks oleks ju veidi tobe küll, kui Nõmme kõrts ei asukski Nõmme külas.
Aivi Meister näitab külalistele küla lippu. Sellel on kõik Nõmme küla jaoks olulised asjad. Nii võib lipult leida Nõmme kõrtsi ja hobuseraua, mis õnne toob. Veel on seal Aavo kuulsad sirelid, iga aasta külas pesitsevad kured ning küla kiviaed. Viimase kohta ütleb Aivi, et kuus pere asusid endale teed tegema. Selle käigus tulid välja suured kivid, millest ehitati üllatavalt uhke kiviaed.
Juba uksest sisse astudes oli märgata, et kõik külaesindajad oli riietatud ühesugustesse helesinistesse särkidesse. Lisaks sellele on Nõmme küla lasknud endale oma märgi teha. Seesama märk on muide vabariigi presidendil ja peaministril. Aivi Meister meenutab, et eelmisel maapäeval alustas ta esimese hooga Urmas Vainost, kes ringi jalutas. Põgusa vestluse käigus sai selgeks, et mees oli päris hästi kursis, kus Nõmme küla asub. Seejärel tegi Aivi proovi president Kersti Kaljulaidiga. Ka tema oli Nõmme kõrtsist kuulnud ning sai märgi omanikuks. Järgmisel päeval silmas Aivi peaminister Jüri Ratast. „Talle oli juba hoopis lihtne märki anda. Tema teadis väga hästi, sest ta on siin tihti söömas käinud,“ ütleb naine muheldes. Seega võib öelda, et Nõmme küla teatakse ka riigi tasandil.
Seltsing
Alates 2011. aastast toimetab külas Nõmme küla seltsing Nõmme Naabritunne. Esimese ülesandena korraldati talgud küla jaanituleplatsi korrastamiseks, et seal ühiseid koosviibimisi korraldada. Muuhulgas tähistatakse külas pidulikult jõule. Selleks on kokkulepe Nõmme kõrtsiga, mille kiltrikambris kogunetakse.
Aastate jooksul on korraldatud mitmeid erinevaid üritusi. 2012. aastal, kui küla liitus Naabrivalvega, korraldati ohutuspäev, kus käisid esinemas nii päästeameti kui ka politsei esindajad. Samal aastal sai teoks veel üks oluline asi, kui kõik küla 12 majapidamist said ühesuguse stiilse talusildi. See on hea viis ühtekuuluvustunde tugevdamiseks.
Nagu mainitud, on külas 12 talu, kus elab kokku 25 inimest. Veel mõni aasta tagasi jäi paar maja tühjaks, sest endised omanikud läksid manalateed. Tänaseks on need aga uued elanikud leidnud. Nõmme külaga on peagi liitumas kaks perekonda, kes endale parasjagu uut maja ehitavad.
Küla ise on pisike, kõigest 223 hektarit ning üsna ümmargune. Varem oli terve küla kui peopeal näha. Nüüd on selle keskele korralik kaasik kasvanud.
Selle väikese küla üks suuremaid ettevõtmisi on külalaat, mis tänavu toimub juba seitsmendat korda. Idee pakkus välja Tiia Truu ning esimesel aastal oli kohal kõigest kolm müüjat. Ka nemad polnud kohalikud. Iga aastaga on see aga hoogu kogunud ning suuremaks kasvanud. Peaaegu igal aastal on ka ilmaga vedanud. Juurde on tulnud nii müüjaid kui ka meelelahutuse pakkujaid. Osta saab kõike taimedest vanavarani. Nõmme külalaadal on esinenud näiteks kõhu- ja flamenkotantsijad ja numeroloog Kai Tamm. Igal aastal saab nautida lõõtsameest, jälgida kohapeal sepistavat seppa ning teha lõbusõitu hobusega.
Omaette äramärkimist vajab loomulikult ka küla üks tunnusmärke ehk kurepaar. Aivi Meister räägib, et mõni aeg tagasi pandi külla uued elektripostid. Need on aga sellised, et kured ei saanud sinna otsa enam pesa teha. Kümme suve Nõmme külas peatunud kurgede jaoks otsustati uus post püstitada. Selleks peeti aru ka ornitoloogia seltsiga, kust tuli info, et kümnest juhust ühel võtavad kured uue posti omaks. Nõmme külas läks see aga korda ning kured ei ole nende juurest lahkunud.
Pikk päev ongi ootamatult lõpule jõudnud ning hindamiskomisjonil jääb üle teha raske otsus ning seada külad, sädeinimesed ja külasõbrad pingeritta.
Nominendid:
AASTA KÜLA:
Kaerepere alevik, Kehtna vald
Adila ja Pihali küla, Kohila vald
Nõmme küla, Rapla vald
Russalu küla, Märjamaa vald
KÜLA SÕBER:
Vallo Kruusberg, Kohila vald
Adila ja Pihali küla sõber on Vallo Kruusberg. Vallo on optimistlik, rõõmsameelne ning heasüdamlik noormees, kes tuleb alati kõikidele külaelanikele appi. Olgu selleks siis külaplatsile laululava ehitamine või naabrimehele katuse panek. Või hoopiski õe pulmas lapsehoidmine. Külas ei leidu vist ühtegi inimest, kes saaks öelda, et küsisin abi, aga öeldi ei.
Ene Raud, Märjamaa vald
Ene Raud on aastal 2017 paistnud silma Matthias Johann Eiseni pärandi tutvustamisega. Eiseni 160. sünniaastapäeva tähistamine on olnud tema südameasi aastaid. Samuti osaleb Ene aktiivselt külaliikumisega seotud tegevustes – väljasõitudel, õpitubades. Alati teeb aktiivselt ettepanekuid kultuurielu paremaks korraldamiseks. Sel aastal tähistas Vigala vald hariduselu juubelit ning Ene osales ka selle ettevalmistamisel.
Kalev Tihkan, Märjamaa vald
Kalev Tihkani sõnavaras puuduvad väljendid: ei saa, pole vaja, milleks, mis ma sellest saan jne. Tulles välja mingi ideega, haakub tema mõte kohe ja ta näeb plaanitavat laiemalt, samas realistlikult. Kalev on Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige selle loomisest alates ja tema ideedest kannustatult on teoks saanud kümned ettevõtmised. Ka Sillaotsa talumuuseumi tegemistesse panustab ta järjepidevalt. Kalev on kultuuri armastav inimene ja tema algatusel on hulk vallaelanikke teatrisse ning kontsertidele jõudnud. Juba aastaid organiseerib ta inimesi Lennart Meri sünniaastapäeval süütama lõkkeid Kaali meteoriidi langemise trajektooril.
Taimo Seemer, Kehtna vald
Taimo on sõbralik, isetult abivalmis ja alati hea sõna ja mõttega toeks. Mõistab muhedat nalja ja teeb nalja isegi. Oma tegemistes põhjalik, nii planeerimisel kui ka teostuses, alati täpne ja tähtaegu arvestav. Innovatiivne ning töötavaid lahendusi leidev. Ta oli suureks toeks Kaerepere aleviku EV100 kingituseks loodud seinamaali juures. Samuti kuulus ta Kaerepere 605 kodukandipäeva vabatahtlike hulka.
Raikküla vallavalitsus
Endise Tamme küla elanikud pöördusid Raikküla vallavalitsuse poole sooviga taastada küla ajalooline nimi Kabala. Vaatamata sellele, et Kabala küla nimetati aastakümneid tagasi ümber Tamme külaks, ei ole nimi suhtlusest kunagi kadunud. Nimetus Tamme ei saanud kohalikule elanikule kunagi omaseks. Pärast elanike pöördumist korraldati küsitlus küla nime muutmise kohta, mis kogus üle 80 toetava allkirja. Seejärel tegi volikogu otsuse muuta Tamme küla taas Kabala külaks. Valimistulemuste väljakuulutamise päeval sai Tamme külast taas Kabala küla.
AASTA SÄDEINIMENE:
Aile Pajula, Märjamaa vald
Sulu ja Jõeääre küla külavanem ning Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige jõuab palju. Sulu on küla, kus aasta ringi elab kümmekond inimest, aga ometi peetakse seal vastla- ja jaanipäeva, suvelõpupidu ning tähistatakse jõulusid. Aile suudab oma suure pere liikmed kõik ametisse rakendada ja küla kokkusaamised on nii mängude kui ka tema pillilugude saatel kaasahaaravad.
AASTA SÄDEINIMENE:
Aivi Meister, Rapla vald
Nõmme külavanemale on oma isatalu ja lapsepõlveküla käekäik alati korda läinud. Raske oli tal vaadata, et külaelu hääbub. Selle aja jooksul, mis Aivi on aktiivselt külade ühenduse tegevustes kaasa löönud, on tal kujunenud välja oma väga kindlad rollid vastavalt tema loomupärastele annetele. Ta on kirjutanud ka mitmeid projekte. Viidaprojekti tulemusena on iga talu märgistatud kauni stiilse puidust viidaga. Mitu aastat esitati küla postkastide ja infostendi projekti, siis otsustati, et tehakse asi ise ära ja kogu lugu. Ja 2017.a aprillis tuligi külarahvas kokku, tegi enda muretsetud materjalist postkastide alused, külavanem tellis puidust postkastid, mis üheskoos õliga roheliseks tooniti. Kastid koos alustega annavad külale ühtse ilme, olles samas toonis varem paigaldatud taluviitadega.
Anne Ojasalu, Kehtna vald
Anne nägemus Keava Suveaia väljanägemisest on hoidnud väga palju kogukonnaliikmeid tegevuses. Tema tegevuse tulemusena on saanud Keava oma nn bioloogilise identiteedi. Temaga nõu pidamata pole saetud ühtegi ega ka istutatud ühtegi puud-põõsast. Suveaia talgutööd on toonud nähtavuse parkmetsa. On jalgrajad, on puhkepingid ja võimalus rahulikult nautida lillepeenraid ja kuulata linnulaulu. Endine Keava koolimaja on talle väga emotsionaalse väärtusega ning seepärast on ta oma hinge puistanud vanas kooli õunapuuaias, tehes seal õunapuude lõikamise ja kompostivalmistamise koolitusi.
Kaire Kivik, Kohila vald
Kaire Kivik on MTÜ Sutlema Küla Selts liikmena väga aktiivne ja kohusetundlik inimene. Ta osaleb alati koosolekutel ning hoiab MTÜ asjadel silma peal. Mõned aastad tagasi võttis Kaire kätte ning lõi külla päevahoiu. Tänu heale projekti kirjutamise oskusele on külas arenev laste mänguväljak ja liikluslinnak.
Tiia Sõber, Raikküla vald
Tiia Sõber töötab Kabala lasteaias-põhikoolis majandusjuhatajana, on MTÜ Kappeli Külad üks asutajaliige. Ta on inimene, kellel jätkub aega ja tahet oma koduküla elu huvitavamaks muuta ning seista kogukonna huvide eest. Tiia on hea organiseerija. Kui on vaja leida bänd või tore esineja, suudab tema need alati kohale saada. Kui ta viib üritust läbi, võib kindel olla, et kõik on hästi läbi mõeldud ning probleeme ei teki.
Anne Kalf, Raikküla vald
Anne Kalf töötab Raikküla Valla Vabaajakeskuse juhatajana ja nagu ta ise ütleb, on ta Lipa küla fänn. Anne eestvedamisel loodi 2017. aastal MTÜ Lipa Küla, mis hakkas kohe ka hoogsalt tegutsema. Organisatsioon tugevdab kohaliku kogukonna ühtekuuluvustunnet, elavdab omavahelist koostööd ja vastastikust abistamist, viib läbi meelelahutus- ja kultuuriüritusi, leiab uusi vaba aja veetmise võimalusi ning seeläbi kaasab külaellu lapsi ja noori.
