Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.
Kehtna raamatukogus on üleval Kehtnas elava graafiku ja raamatukujundaja Made Balbati raamatuillustratsioonide näitus „Pilt ja raamat“. Eelmisel neljapäeval, 25. jaanuaril oli näituse pidulik avamine.
Seda alustasid lauluga raamatukogu naabrid teiselt korruselt, ehk neljanda klassi lapsed koos oma muusikaõpetaja Lea Karjasega. Kunstnik rääkis koos kuulajatega eksponaatide vahel ringi jalutades piltide ja illustratsioonide taustast ning rõõmustas, et ta on saanud näituse jaoks ruumi terves raamatukogus.
Mitmed illustratsioonid on Made lasknud lõuendile trükkida, kuna leiab, et nii tulevad need paremini esile, raamatus kipuvad aga kaduma. Eksponeeritud on pildid Olivia Saare raamatutest „Edev nina“ ja „Hiirepoiss Krips ja rotipoiss Kraps“, Salme Ekbaumi raamatust „Siniste silmadega lumemees“, Marta Sillaotsa raamatust „Lugu vana kana kolmest tütrest“ ja TEA kirjastuse „Kuldraamatu“ sarjas ilmunud illustratsioone. Balbat tõi esile lepatriinu pildi Saare luuletusele „Kõik seni on lapsed“, mis talle endale eriliselt meeldib.
Made Balbat teeb nüüdsel ajal illustratsioone digitaalselt, Photoshopiga. Niimoodi digilaual joonistamise kohta sõnas ta, et käe ja silma koostöö peavad olema väga täpsed. Erinevaid lasteraamatuid näidates pidi kunstnik küll tõdema, et kirjastused on olnud erinevad. Kes pole arvestanud, et pilt vajab raamatus rohkem ruumi, kes ei ole raatsinud värvilisi pilte tellida. Nii tiksub tal kuklas mõte ise midagi kirjutada, et saaks raamatu just täpselt sellise kujundada, nagu ise soovib. Päris esimene illustreeritud lasteraamat oli Made Balbatil aga kunstiakadeemia diplomitööna valminud Doris Kareva „Kuuhobune“.
Peale raamatuillustratsioonide on Balbat kujundanud ka näiteks postkaarte, lauamänge ja sel aastal andis ta esimest korda välja enda kalendri, kus on sees lasteraamatutest tuttavad pildid. Viimased tööd, mille kohta võiks lausa öelda, et otse ahjust, õigemini printerist tulnud, on pühendatud EV 100 tähistamisele. Eesti Lastekirjanduse Keskuses on nüüdseks üles pandud näitus libahundist erinevate kunstnike nägemuses. Made Balbati kolm pilti sel teemal on igatahes lummavad ja ääretult kaunid.
Raamatusarja „Põhjamaade romaan“ kaanekujundused on samuti tema tehtud. Kõik need teosed on ta ise läbi lugenud, et tajuda seda mõtet, mis raamatuga tekib ja see siis pildina jäädvustada. Vahel küll juhtub Balbati sõnul nii, et meeldinud raamatu kaas ei tule üldse nii hea kui selle oma, mis nii väga ei meeldinud.
Peale Olivia Saare, kes otsustas, et tahab Made Balbati illustratsioone, on ka Rein Põder otsustanud, et tahab just temal lasta oma raamatute kaanekujundused teha. Tema raamatu „Liesel“ kaanel on Made Balbat kasutanud ka killukest Kehtnast. Sinna oli vaja pilti mõisa aknast ja nii sai Kehtna mõis raamatule jäädvustatud. Täiskasvanutele mõeldud teoste kaanekujundustest toob ta välja veel mõned raamatud. Näiteks Raivo Seppo „Armastuse oaas“ kaanel on ta enda poeg. Ja oma graafikat on kunstnik saanud kasutada teose „Sonaadid“ (Ramón del Valle-Inclan) kaanel.
Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste sõnas, et juba selle lühikese aja jooksul, mil näitus on üleval olnud, on külastajatel tekkinud väga suur huvi nende raamatute laenamise vastu, mida Made Balbat on kujundanud. Nii toimib näitus justkui raamatute reklaam ja toob ka uusi lugejaid raamatukokku.
