Stina Andok / foto: Siim Solman.
Aasta esimesed politseiringi kohtumised toimusid 24. ja 25. jaanuaril. Kolmapäeval toimus ring paralleelselt Rapla politseijaoskonnas, kus räägiti kriminaalmenetlusest, ja Kohilas, kus räägiti piirkonnatööst. Neljapäeval tutvustati Märjamaa noortele patrullpolitseinike igapäevatööd.
Politseiring on Rapla politseijaoskonnas kolleegide omavahelise arutelu tulemusena sündinud idee, mida on ka varem rakendatud. Pärast viieteistaastast pausi otsustati ringid ellu äratada, et innustada noori politseinikuks õppima. Politseringi tööd korraldatakse maakonnas keskustes, kus asuvad gümnaasiumid ehk Raplas, Kohilas ja Märjamaal ning osalevad 9.-12. klasside õpilased. Politseiringidesse on end registreerinud üle 70 õpilase.
Politseiringis tutvustatakse noortele erinevate valdkondade kaudu politseitööd. Need on patrull ja liiklus, ennetus- ja piirkonnatöö, kriminalistika ja uurimine, politsei üldine tutvustus ja arestimaja, turvataktika ja laskmine. Igas piirkonnas saavad noored osa kõigist valdkondadest. Ringi esimesed kohtumised olid juba oktoobris. Detsembris kirjutasime kahest kokkusaamisest, millest esimesel tutvustati Rapla noortele ennetus- ja piirkonnatööd ja teisel õpetati Märjamaa noortele turvataktika ja laskmise põhitõdesid.
Kriminalistika ja patrullitöö
Selle aasta esimesed politseiringi kohtumised olid eelmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval. Rapla politseijaoskonnas tuli politseiringist osa saama oodatust rohkem noori, kokku 16 õpilast. Rapla politseijaoskonna juhtivuurija Jaan Aas kirjeldas koos kriminalisti Ardi Arroga politseitöö huvilistele kriminaalmenetluse olemust alates 112 kõnest kuni teo avastamiseni.
Esmalt tutvustas kriminalist Ardi Arro sündmuskohal töötamise varustust ja näitas noortele erinevate sündmuskohale jäävate jälgede avastamist ja võtmist. Üheskoos leiti ja võeti jalatsi-, sõrme- ja kõrvajälge. Seejärel said noored ka ise sõrmejälgede võtmist proovida.
Juhtivuurija Jaan Aas selgitas, et sündmuskohale jäetud jälgede põhjal saab väga palju olulist informatsiooni võimaliku teo toimepanija kohta. Kõrvajäljendeid võetakse näiteks korterivarguste puhul, kus kurjategijad tihtipeale kuulatavad kõrva ukse vastu surudes, kas keegi on kodus. Kõrvajäljendi võtmise kaudu saab Aasa sõnul infot näiteks selle kohta, kui pikk on otsitav inimene. Loengute ja praktiliste tegevuste kaudu näidatakse noortele politseitöö huvitavamaid tahke. „Üritame noorte jaoks ringid võimalikult köitvaks teha,“ ütles Aas.
Neljapäeval rääkis Rapla politseijaoskonna patrulltalituse juht Margus Kaldma Märjamaa noortekeskuses sealsetele huvilistele patrullpolitseinike igapäevatööst. Nii nagu ka detsembrikuus turvataktika ja laskmise ringis, osalesid selgi korral Märjamaa noortest üksnes tüdrukud. Sel korral oli neid kuulamas viis. Ringis osalemise tegi huvitavamaks asjaolu, et politseiringi tegevust filmis telekanali TV 3 operaator.
Patrulltalituse juht Margus Kaldma tutvustas noortele politseiametnikuna töötamise võimalusi, rääkis, kuidas ta ise politseinikuks õppima sattus ning mis seda tööd tegema innustab. Ta julgustas noori mõtlema oma kogukonna turvalisusele ning kinnitas, et abi saanud kodaniku tänutunne on teinekord kõige hinnalisem tasu. Kaldma näitas videoklippe tagaajamistest, mil patrullpolitsienikel on tulnud märguande peale mitte peatunud autojuhte jälitada ja peatuma sundida.
Lisaks said noored tuttavaks kahe patrullpolitseinikuga, Marion Pettai ja Alar Smirnoviga. Pettai on politseitöö huvilistele hea eeskuju, kuna alustas abipolitseinikuna, leidis selle kaudu oma tõelise kutsumuse, lõpetas alles hiljaaegu politsei- ja piirivalvekolledži ning töötab nüüd Rapla politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna.
Koos politseinikega tehti tutvust patrullpolitsei tööauto ja selle võimalustega ning prooviti kätt kiiruse mõõtmises.
Politseiringi järgmised kohtumised on plaanis juba veebruarikuus.
