Ants Tammar.
Raplas on mitu tähelepanu köitvat huvitavate lugudega maja, aga 1928. aastal valminud Rapla algkoolimaja on teistest erilisem. Selle ehitamine oli imetlusväärne ettevõtmine.
Koolihoone ehitamine ja valmimine oli tollaste edumeelsete Rapla ühiskonna- ja seltskonnategelaste suur kodanikualgatus ja saavutus. Ka Rapla ja selle ümbruskonna elanike abi koolimaja ehitamisel oli tähelepanuväärne. Korraldati näitusmüüke ja korjandusi, võeti lastevanematelt laenu ja tehti tasuta vabatahtlikku tööd.
90 aastat tagasi, 28. jaanuaril 1928 võttis komisjon ehitusettevõtjalt lõplikult vastu Rapla uue algkoolimaja. Aastaid pikisilmi oodatud oma koolimaja sisseõnnistamine toimus pühapäeval, 23. septembril. Algas uus, väga oluline etapp Rapla haridusloos. Kui 1935. aastal Rapla algkoolimajas Harjumaa keskkool avati, kirjutati Päevalehes, et Raplast on saamas Harjumaa vaimne keskpunkt, kuhu on vaja luua ka kooli kõrgem aste – gümnaasium.
Algatati koolimaja ehitamine ja moodustati komisjon
7. jaanuar 1924 on Rapla haridusloos tähelepanuväärne ja märgilise tähendusega päev. Vallakirjutaja Kristjan Tiilemanni korteris toimus koosolek, kus valla 10 ärksamat meest algatasid Raplas koolimaja ehitamise ning valiti 5-liikmeline algatusgrupp ehk erakomisjon. Selle esimesteks ülesanneteks olid koolimaja projekti tellimine ja eelarve koostamine. Sooviti ehitada igati ajakohane ja moodne koolimaja.
Algas pikk ja raske teekond koolimaja valmimiseni. Selleks, et saada koolimaja projekti tegemiseks raha ja ehitamise alustamiseks materjali, oli kohe vaja kaasata kogukonna inimesed. Juba teisel koosolekul otsustati, et korjandusel pakutavad asjad tuleb kohe vastu võtta, kui annetaja on nõus need ära tooma, nagu palgid, kivid ja muu materjal, mis otsekohe on ehituse juures vajalikud. Väiksemad asjad, mida võib näitusmüügil müüa, otsustati jätta kuni müügini kindlasse kohta hoiule.
Annetatud asjade vastuvõtjateks valiti kaks inimest. Veel otsustati 23. jaanuaril korraldada korjanduse teemal suur koosolek, et anda selgitusi ja annetuste kogujatele korjanduse raamatud.
Napp raha sundis head projekti muutma
Juba 15. jaanuaril 1924. aastal oli maakoolimajade konkursil I koha saavutanud projekti läbivaatamine. Üsna ruttu selgus, et moodsa ja ilusa koolimaja projekt ei ole olemasolevate rahaliste võimaluste tingimustes kõiges teostatav. Projektis tehti väiksemaid ja suuremaid muudatusi, kuid ikkagi tekitas projekti liigne linlikkus, kallidus, kaasaegsus (veevärk, keskküte, kanalisatsioon jne) vallanõukogu liikmetes mõningaid kõhklusi. Vastupidiselt tolleaegsele maakoolide ehitamise tavale oli Raplasse projekteeritud koolimaja tehnilises mõttes suur samm edasi. Juba maja mõõtmed olid Rapla aleviku kohta ennenägematult suured.
Pärast sagedasi pikki arutelusid valmis kahetiivalise alg- ja keskkooli projekt ja 28. märtsil 1924 sai projekt ja eelarve kõigilt vallanõukogu liikmetelt heakskiidu ning otsustati koolimajade ehitusfondist taotleda 14 160 000 marka (koolimaja üldmaksumus 17 miljonit marka) laenu, mille saamine kujunes pikaks kannatusterajaks.
Rapla mehed, kaabud näpus, Tallinnas raha palumas
1924. aasta aprillis moodustati ehitustööde tegelikuks korraldamiseks 7-liikmeline komisjon. Selle hooleks anti ka laenusummade kasutamine, ehitusmaterjalide ost, tööde järelevalve jne.
Komisjoni esimesel koosolekul otsustati Tallinna saata apteeker Rudolf Veinberg ja koolijuhataja Johannes Saksberg, kelle ülesanne oli maakonna koolivalitsusele tutvustada projekti ja eelarvet ning selgitada laenu saamise vajadust. Teisedki komisjoni liikmed käisid kaabud näpus maavalitsuses, maakonnanõukogus ja ministeeriumis koolimaja ehitamiseks laenu palumas.
Vallavalitsus sai vastuse, et haridusministeeriumil pole võimalik 1924. aastal Rapla koolimaja ehitamiseks laenu anda. Ministeeriumisse saadeti uuesti ehituskomisjoni esindajad, kes selgitasid, et algkooli klassid töötavad üüriruumides, mis asuvad teineteisest isegi paar kilomeetrit eemal ja on õppetööks kõlbmatud ning õpilaste arv on juba nii suur, et teistesse koolidesse paigutamine ei ole võimalik.
Vallanõukogu enamus ja ehituskomisjon nõustusid Riigikassa nõudmistega
1924. aastal laenu ei saadud, siiski pani ehituskomisjon valla eelarve summade ja peamiselt lastevanematelt saadud laenudega koolimaja ehitamise ettevalmistustööd käima. Samal aastal kaubeldi vähempakkumise teel välja vundamendi jaoks raudkivide lõhkamise tööd.
1925. aasta algul andis ministeerium lootust ehituslaenu saada, alustati ehitusmaterjali kokkuvedu. (Järg 16. lk)
Ministeerium seadis laenu saamise tingimuseks, et koolimaja ehitus saaks osade kaupa ette võetud, sest raha vähesuse tõttu on koolimajade ehitusfondist laenu saamine raskendatud. Esimeses järjekorras soovitati ehitada koolimaja peahoone ja pärast, kui laenu juurde antakse, ka mõlemad koolimaja tiivad.
Septembris tuli Riigikassast halb üllatus. Sealt teatati, et riigi majanduslik seisukord ei võimalda projektikohase kahetiivalise 17 miljonit maksva koolimaja ehitamiseks laenu anda ning välja saab ehitada selle osa projektist, mis on haridusministeeriumi arhitekti poolt punase joonega märgitud (mõlemad tiivad ehitamata jätta) ja 7 008 000-margase eelarvega. Ehituskomisjon ja vallanõukogu enamus nõustus koolimaja väiksemana ehitama, nagu riigikassa juhatus soovis ja haridusministeerium sündsaks tunnistas, sest koolimaja ehitamine Rapla alevikku oli hädavajalik. Viis vallanõukogu liiget ei nõustunud kärpimise otsusega ja olid arvamusel, et hääletamine oli segane ja kahtlane ning kirjutasid kaebekirja Harju maakonnavalitsusele.
Saadi ehituslaen ja sõlmiti leping ehitusettevõtjaga
1925. aasta lõpul määras koolimajade ehituslaenu komitee Rapla vallale uue koolimaja ehitamiseks 5 miljonit marka riiklikku laenu. 1926. aasta algul vallanõukogu poolt väljakuulutatud koolimaja ehitamise kinnisel pakkumisel osales kuus ehitusmeistrit. Kõige suurem pakkumine oli 2 810 000 marka ja kõige väiksem 2 600 000 marka. Vallanõukogu aga tahtis ehitustööde eest maksta ainult 2 miljonit marka. Kuna selle summa eest ei olnud keegi nõus koolimaja ehitama, siis korraldati suuline vähempakkumine. Osales kolm ehitusmeistrit. Üks neist oli nõus koolimaja valmis ehitama 2 110 000 ja kaks osalejat 2 100 000 margaga. Kuna oli kaks ühesugust pakkumist, siis tehti vallanõukogus salajane hääletamine. Jüri Anderson osutus 20 poolhäältega valituks. Ehitusmeister võttis pingelise kohustuse viia koolihoone katuse alla 10. augustiks ja anda klassiruumid kooli kasutusse 1. oktoobriks 1926.
Pooleliolevas koolimajas algas õppetöö
1926. aasta hilissügisel algas pooleliolevas koolimajas õppetöö. Paralleelselt õppetööga käis kibe ehitamine teisel korrusel. Alumisel korrusel oli kolm klassi. Esialgu töötasid liitklassid. Tundide ajal ehitati koridoris. Kuigi oli keskkütte paigaldamine kokku lepitud, ei jõutud seda 1926. aastal teha. Seepärast valmistati koolitöö alguseks klassidesse ja kantseleisse ajutised raudahjud, mis hiljem kavatseti ära müüa. Õpilastele tehti õue käimla. Koolimajas ei olnud elektrit, valgust sai petrooleumilampidest.
Koolimaja edasi ehitamine ei kulgenud ladusas tempos. Ehituskomisjoni, vallanõukogu ja vallavolikogu protokollides kirjutati pidevalt laenu taotlemisest ning laenu mitte saamisest või soovitust vähem saamisest. Koolimajade ehitusfondist saadi raha osade kaupa ning pidevalt oli raha vähevõitu ja kui saadi raha, siis tasuti ka eelnevad võlad ja võeti jällegi laenu.
Pidevalt tehti vähempakkumisi, mis ei andnud mitte alati häid tulemusi. Ehituse edenemisel tuli teha mitmeid lisatöid, mida eelarves polnud ettenähtud. Kõik need lisatööd muutsid koolimaja ehitamise kallimaks ning ka materjalide ja tööde hinnad tasapisi suurenesid. Majanduslikest raskustest tingituna oli ehitustöödes lühemaid ja pikemaid katkestusi. Koolimaja ehitamise lõpetamine 1927. aasta teisel poolel ja 1928. aasta jaanuaris kujunes väga pingeliseks.
Uue koolimaja valmimisega paranesid tunduvalt laste õppimistingimused. Klassiruumid olid varasemaga võrreldes avaramad, oli jalutusruum ja mänguplats. Lükatava vaheseina abil sai kaks klassiruumi ühendada ja muuta saaliks, kus olid koolipeod. Võimlemistunnid toimusid koolimaja esimese korruse koridoris, mitte haridusseltsi saalis.
Seoses kooliraamatu koostamisega kogun 1928. aastal valminud koolimajaga seotud lugusid ja fotosid. Neilt, kes on õppinud või töötanud selles majas, palun mälestuskilde. Info: 511 4665, [email protected]
