Reet Saar / foto: Reet Saar.
Tartu rahu aastapäeval 2. veebruaril avati Märjamaa raamatukogu kodulootoas näitus „Haapsalu Vabadussõja mälestussammas vanadel fotodel“. See puudutab ka suurt osa Märjamaa vallast, mis kunagi kuulus Läänemaa alla.
Näituse avamisele tulid kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate kõrval ka Märjamaa gümnaasiumi 11. klassi noored.
Avasõnades ütles vallavanem Villu Karu, et Tartu rahulepingu allkirjastamine oli eesti rahvale märgiline päev – võitsime kätte oma riigi ja saime hakata seda üles ehitama. Vabadussõda meenutavad Eestis paljud mälestussambad. Karu toonitas, et oluline on sammaste püstitamise lugusid edasi kanda, sest nende ehitamisaegade mäletajaid meie seas enam peaaegu pole.
Näituse koostaja, Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles sissejuhatuseks, et alati, kui ta Märjamaalt läbi sõidab, teeb ta peatuse kirikuvärava juures, kus on nimetahvlid Vabadussõjas langenud võitlejate nimedega. Ta märkis rahulolevalt, et 2. veebruaril olid värava juures pärjad ja ka alevis lehvis palju rahvuslippe.
Magnus andis huvitava ja emotsionaalse ülevaate Haapsalu mälestussamba loost ja kommenteeris stendidel olevaid fotosid. Kõik oluline on kirjas ka juurde lisatud tekstides, aga elavas esituses ja laiendatult sama infot kuulata oli palju värvikam.
Haapsalu mälestussammas oli kahekümne teine, mis Eestis püstitati. Kokku oli neid Eestis 170, millest kaheksa elasid üle ka Nõukogude võimu aastad.
Haapsalu sambale on kantud 201 Vana-Läänemaalt pärit inimese nime, kes Vabadussõjas elu kaotasid. Näitusel on fotod sambale nurgakivi panekust kuni jääst sambani, mis tehti 1942. aasta talvel pärast seda, kui punavõimud olid suvel samba purustanud. Mälestussammas lasti õhku 19. juunil 1941, veoautodega veeti tükid kivipurustajasse ning edasi teekattematerjaliks.
16. novembril 1994 avati Haapsalus Vabadussõja mälestussammas uuesti. Mullu suvel algas kampaania selle renoveerimiseks. 26. novembril 2017 avati samba ümber olev lipuväljak. 24. veebruaril 2018 avatakse sambal tänutahvel kõigile inimestele, kes 1994. ja 2017. aastal mälestussamba heaks oma panuse on andnud.
Märjamaa raamatukogu direktor Ede Talistu tänas külalist värvika ajalootunni eest väikese meenega. Heiki Magnusel oli samuti kaasas kingitus. Märjamaa gümnaasiumile andis ta üle suure raamitud pildi Eesti kaardiga, millele on kantud Vabadussõja mälestussammaste asukohad. Tema palvel kirjutasid kõik kohalviibinud pildi tagumisele küljele ka oma nime.
Fotonäitus on liikunud juba mitmed aastad. Seda on eksponeeritud paljudes raamatukogudes ja rahvamajades. Näitusel on kasutatud Eesti Ajaloomuuseumi, Haapsalu ja Läänemaa muuseumi ja erakogudest saadud fotosid. Märjamaal jääb näitus avatuks vähemalt märtsikuu lõpuni.
