Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus korraldab juba aastaid mentorklubi, kus vilunud ettevõtjad kohtuvad alles alustavate tegijatega. Üks tänavustest alustavatest ettevõtjatest on Triinu Simkin oma ettevõttega Ode Disain.
Temaga kohtumiseks tuleb võtta ette sõit Kabalasse. Suurest asustusest eemal asub tema kodu, kus ta valmistab lasterõivaid ja patju.
Kerime aja tagasi aastasse 2014. Triinu Simkini tütar Emma oli saanud kaheaastaseks ning emapalk oli pool aastat tagasi lõppenud. Enne Emma sündi oli Triinu töötanud aasta kohalikus ettevõttes Violante Mööbel müügisekretärina. Ta võeti tööle lapsehoolduspuhkusel olnud naise asemele. Too oli tööle naasnud ning kohta enam polnud. Töötatud aasta jooksul oli Triinu saanud aga nagunii selgeks, et müügisekretäri töö ei ole tema jaoks. „Ma tahtsin luua, ma tahtsin oma kätega teha,“ räägib ta.
Pärast vanemahüvitise lõppemist seisis ta ristteel. Triinu on Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppinud rõivaste tehnilist disaini ja varem töötanud Tallinnas ametirõivaid tootvas ettevõttes disainerina. Siis tekkis aga soov maale kolida ja töökoht tuli kohaliku alternatiivi vastu välja vahetada.
Nüüd soovis ta kindlasti erialast tööd, kuid Tallinna vahet sõitmine ei tundunud väikese lapse kõrvalt aktsepteeritav variant. Triinu ütleb, et ei tahtnud olla see ema, kes oma lapse hommikul esimesena lasteaeda viib ja õhtul viimasena talle järele jõuab. Triinu arutas olukorda elukaaslasega ning otsustas luua oma ettevõtte. Mõte oli tal tegelikult juba aastaid idanenud, kuid just siis asus ta seda teoks tegema.
Selline valik oli mõnevõrra üllatav, sest Triinu suguvõsas polnud ühtegi ettevõtjat. Kõik tema pereliikmed teenivad elatist tavalise palgatööga ja tööalaselt üleliigseid riske pole võtnud. Sellest hoolimata oli pere otsuse suhtes väga toetav.
On üsna tavaline, et nii mõnigi teenib endale lisatulu meelepärase tegevusega oma ettevõtet registreerimata. Alles korraliku kliendibaasi tekkimisel otsustatakse asi ametlikuks teha. Triinu soovis kohe alguses ametlikult alustada. Ta tahtis teha asju ausalt ja õigesti. Nii mõnigi sõber ja tuttav andis näpunäiteid, kuidas mingitest kohustustest ja maksudest kõrvale hiilida, kuid see vaid kinnitas Triinu seisukohta, et kõik maksud tuleb ausalt ära maksta.
Triinu tunnistab, et alustaski tõesti nullist. Ta polnud mitte ühtegi mudelit välja töötanud ega midagi tootnud. Esmalt seadis ta sammud hoopis Töötukassasse ning võttis end töötuna arvele. Seejärel osales äriplaani kirjutamise koolitusel. Triinu meenutab, et pärast kaht aastat kodus olemist oli üsna raske väljakujunenud rütmist välja astuda ja hoopis teisele valdkonnale keskenduda. Samas andis koolitus mõistagi rohkelt tegutsemistahet ja inspiratsiooni. Sama aasta sügisel taotles Triinu oma äriplaaniga alustava ettevõtja toetust. Kuigi Triinu närveeris tohutult, määrati talle toetus juba esimesel katsel. Nädal hiljem sai ta teada, et ootab oma teist last.
Elukaaslase innustusel otsustas ta siiski toetuse vastu võtta ja registreeris 2015. aasta jaanuaris oma ettevõtte Ode Disain. Samal aastal osales ta esimest korda ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse mentorklubis. Triinu ütleb naljatades, et on sõltuvuses ja tänavu teeb ta mentorklubiga juba kolmandat korda kaasa. Naise sõnul on see alustavale ettevõtjale suurepärane kogemus. Nii mõnigi mentoritest on juba ainuüksi tuppa astudes inspireeriv ja tema öeldu annab töötahet ja energiat oma asja edasi arendada.
Töö algas sügisel
Triinu ütleb, et järgmised kaks aastat oli ta peamiselt lapsega kodune ja tegeles maja remontimisega. Selle kõrvalt panustas ta oma ettevõttesse nii palju kui jõudis ja laps parasjagu võimaldas. Pigem oli see tema sõnul ettevõtte pinnal hoidmine. Eelmisel sügisel läks ka noorem laps lasteaeda ning Triinu on hakanud suuremalt unistama.
Ta ütleb kohe meie vestluse alguses, et on pigem unistaja tüüpi. Talle ei sobi, kui lauale pannakse plaan, mis täitmist vajab. Loomingulise inimesena meeldib talle unistada ja oma unistustest valju häälega rääkida. Lõpuks kipuvad need ikka kõik täide minema. Sel aastal on Triinu unistused seotud tema ettevõttega.
Ausalt tunnistades ütleb Triinu, et tõeline töö oma ettevõttega algaski eelmisel sügisel. Ta asus julgemalt tellimusi vastu võtma, sest tundis, et on jälle tööinimene ja tal on tõesti ka aega need tellimused täita. Samuti seadis ta endale eesmärgid käibe osas ning soovib esimest korda iseendale ka palka välja maksma hakata.
Kuigi ettevõte on alles noor, uurin Triinu käest, millised on tema jaoks ettevõtja elu plussid ja miinused. Kõigepealt teatab ta resoluutselt, et kui tal poleks alustades olnud elukaaslase toetust ning majanduslikku kindlust, siis ei oleks täna ka tema ettevõtet. Ta ütleb naerdes, et kui soovida kohe end ära tasuvat ja edukat ettevõtet, ei tasu samal ajal last saada. Lähedaste toetuseta oleks ta ilmselt turvalise palgatöö kasuks otsustanud.
Täna ütleb Triinu, et ettevõtja elu sobib tema isiksusega väga hästi. Talle meeldib teadmine, et saab igal ajal oma haige lapsega koju jääda. „Ma arvan, et ma oleksin ise üldises plaanis palju rohkem stressis, kui ma peaksin kogu aeg kellegagi lastega kodusolemisi kooskõlastama,“ lausub ta. Triinu ajagraafik on piisavalt paindlik, ta ei pea asju täpselt kindlal päeval tegema. Lõpuks on kliendile lihtsam ära öelda kui oma lapsele.
Samas on muidugi kodus töötamisel oma miinused. Triinu ütleb muheledes, et peaaegu mitte keegi ei usu, et sa kodus päriselt ka tööd teed. Tõsisemalt rääkides vajab kodus töötamine mõistagi tugevat enesedistsipliini. Paratamatult on oma kodus hulganisti ka selliseid ülesandeid vaja täita, mis töösse ei puutu. Nõud vajavad pesemist ja majapidamine koristamist. Triinu ütleb, et tal kulus üksjagu aega, et õppida end nendesse tegevustesse mitte unustama. Kodus töötades tuleb endale selgeks teha, millal on töö- ja millal puhkeaeg.
Kui aga enesedistsipliin selgeks saab, siis saab kodus töötamisest Triinu sõnul suur pluss. Talle meeldib oma tööpäevi alustada lemmikkohvikus, kuulates lemmikmuusikat ja süües lemmikküpsiseid. Ta ütleb, et ei raatsikski iga päeva hommikust õhtuni kodust eemal olla.
Sellest hoolimata unistab Triinu praegu väikesest stuudiost. Pinnast, kus ta ei peaks küll iga päev kohal olema, aga kus ta saaks korraldada kohtumisi klientidega. Naine annab endale aru, et on maale elama asunud. Eritellimustööd eeldavad proovide tegemist. Mitte just kuigi paljud on selle nimel nõus Kabala metsade vahele sõitma. Ta ei ole veel otsustanud, kas stuudio peaks asuma Raplas, Kohilas või hoopis Tallinnas, kuid hoiab silmad avatud.
Sünnipäevakleit
Jõuame siis lõpuks jutujärjega sinnamaale, mida Ode Disain toodab. Kaks peamist müügiartiklit on väikesed seeriad lasterõivaid ja padjad.
Triinu tunnistab, et rõivad on suures mahus tüdrukutele mõeldud. Tema suurim muusa on ta enda tütar. Tema pealt on Triinu näinud, millised omadused on riiete juures erinevas vanuses lastele olulised. Koos poja sünniga on ta hakanud aga aina enam ka poiste peale mõtlema.
Üks tema hitt-toodetest on kahepoolne kleit. Peresiseselt kutsutakse seda sünnipäevakleidiks. Triinu räägib naljatades, et kui ühele poolele tuleb kartulisalatit süües plekk, siis saab selle pahupidi keerata ja pidu võib jätkuda. Kuna tütar armastab kleidiga keerutada, on alumine osa sellise lõikega, mis seda vabalt võimaldab. Lõige on end tõestanud, sest Emma kannab kleiti juba kolmandat hooaega. Samuti on Triinu valikus paksemaid pehmest dressikangast tuunikaid.
Tal on praegu ka mitu uut projekti töös. Inspireerituna kohtumisest Reet Ausiga on ta mõtted tugevalt uuskasutuse lainel. Vähemalt praegu on uute kangaste tellimine muutunud vastumeelseks ning Triinu seedib, kuidas kangajääke oma töös maksimaalselt ära kasutada. Triinu teab, et rõivatööstus on keskkonnale väga koormav ja leiab, et isegi väikese ettevõtte püüd kangast mõistlikumalt kasutada on samm puhtama keskkonna poole.
Oma öökullipatjadega tegeleb ta juba täna uuskasutusega. Näiteks öökullide silmad ja nokad on mööblitööstuse jäägid. Väikesed kangatükid, mis muidu prügimäele rändaksid, saavad Triinu toodetes uue elu.
Mõte öökullipatju õmblema hakata tuli tegelikult täiesti juhuslikult. Õelapsel oli lasteaia lugemisnurka oma patja vaja. Kuna lapsele meeldisid öökullid, õmbles Triinu pikemalt mõtlemata padja valmis. Õde oli padjast vaimustuses ning jagas ideed ka teiste lapsevanematega. Ühtäkki tuli Triinul lugematu arv öökullipatju õmmelda ja kiiresti sai selgeks, et seda sortimendist välja jätta ei saa. Öökullipatjade kõrval on ta õmmelnud ka jäneseid ja pandasid. Alles eelmisel nädalavahetusel asus ta välja töötama kangast korvi prototüüpi. Sellele annab tugevust mööblikangas väljaspool ja silmailu sisemine puuvillane mustriline kangas.
Mõtete puudust Triinul ei ole. Oma ettevõttega alustades kartis ta just seda, et poole aastaga on ta kõik oma ideed ellu viinud ja mõtted saavad lihtsalt otsa. Täna ajab see teda naerma. Olles nii üleni selle sees, tekib mõtteid rohkem, kui ta neid ellu viia jõuab. Oma ettevõte on selles osas enesekindlust lisanud ja aina enam tunneb Triinu, et ta on tegelikult ka disainer ja naudib loomise protsessi.
Praegu on Triinu tooted müügil Raplas Väärt Raplamaa Toote poes ning Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus Nona lasteasjade poes. Ehkki Triinul on Raplas ja lähiümbruses lojaalseid kliente, kes ikka ja jälle tagasi tulevad, on kohalik klient hinnatundlikum kui pealinna oma. Käsitöö hind ei ole laialt levinud masstoodangu omaga võrreldav ning läbimüük on tugevalt Tallinna kasuks. Nona poes on palju Eesti disainerite loomingut. „Seal on rõõm olla,“ lausub Triinu. Kutse oma tooted poodi müügile tuua tuli otse omanikult. Triinu ei tea, kuidas tal silma jääda õnnestus.
Kohaliku kliendi hinnatundlikkus on ka põhjus, miks Triinu jaoks on veebipood eluliselt oluline. Esimese variandi sellest tegi ta juba alustava ettevõtja toetuse abil. See sai aga liiga kiiresti tehtud ja ei kukkunud kõige paremini välja. Ühel hetkel oli lihtsalt mõistlikum see maha võtta. Täna on asi nii kaugel, et uus veebileht peaks peagi valmis saama ja seal peaks olema ka e-pood. Ilma selleta on väikesel ettevõtjal raske pinnale jääda. Ühtlasi liiguvad Triinu mõtted ka rahvusvahelise poekeskkonna Etsy suunas. See oleks võimalus oma tooteid ka piiri taha turundada. Aga ka selle ülespanemine nõuab natuke rohkem eeltööd.
Teotahtest ja ettevõtlikkusest Triinul puudu ei ole. Ta ütleb, et maal elades lihtsalt ei ole muud võimalust kui olla ettevõtlik. See ei pea ilmtingimata tähendama ettevõtjaks hakkamist, kuid vähemalt nende peres paistab asi selles suunas liikuvat.
