Reet Saar / foto: Reet Saar.
Sõnapaar „minu arm“ on mitmetähenduslik ja väge täis. Need Lydia Koidula luuletusest võetud sõnad on järgmisel suvel toimuva laulu- ja tantsupeo juhtmõtteks.
Viimase noortepeo eel said alguse üle-eestilised Terepäevad, milles toimkonna liikmed tutvustavad peo kontseptsiooni ning jagavad dirigentidele ja tantsujuhtidele olulist infot.
Harju- ja Raplamaa kollektiivide juhid kogunesid 1. veebruaril Lauluväljaku klaassaali, kus 2019. aasta juubelipeo tegijad tutvustasid repertuaari, peo sõnumeid ning teekonda laulu- ja tantsupeole. Esimene Terepäev oli juba 23. jaanuaril Võrus ning viimane on 16. veebruaril Saaremaal.
2019. aastal tähistame kahte suurt juubelit – 150 aastat möödub esimesest laulupeost ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Seetõttu on ka tulevase peo visuaalne identiteet kantud aja kulgemisest. Juubelipeo fotograaf Toomas Kalve töötab laulupeovanuste plaatkaameratega ajaloolises stiilis. Igal sobival võimalusel eksponeeritakse fotodel ja plakatitel vanaaegseid reliikviaid. Kõigil piltidel on leitmotiiviks laulu- ja tantsupeo tõrvik.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum ütles, et pidu, mille ettevalmistused käivad, nagu ka eelnevad, kannab ühiskonnale olulist väärtussõnumit. Väga paljud tahavad sellest esinejate või pealtvaatajatena osa saada. „Koidula sõnad „Mu isamaa on minu arm“ on täna sama aktuaalsed kui nende kirjutamise ajal. Just sellise pühendumise ja armastusega hakkame seda pidu tegema,“ ütles Weidebaum.
XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on “Minu arm“. Need sõnad puudutavad kõiki meid isiklikult ning igaüks teab ise nende tähendust. Lydia Koidula sulest sai neist otsekui ajatu hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud oma maad hoidma ning aina uueks looma. Kõigi meie suhe isamaasse on eriline. Arm ja isamaa on niivõrd avarad ja mitmekihilised mõisted, et saavad sisu üksnes isikliku pühendumise ja pöördumise kaudu.
Pidu on nii suureks kasvanud, et tantsupeo esimene kontsert toimub juba neljapäeval, 4. juulil. Neljapäeval ja reedel annavad rahvatantsijad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Laupäeval on rongkäik ja laulupeo esimene kontsert, pühapäeval laulupeo teine kontsert.
XX tantsupeo ideekavandi autor ja pealavastaja Vaike Rajaste rääkis, et pidu vaatab tagasi varasematele ja seetõttu on iga rühmaliigi kavas ka üks vana tants. Uue liigina on pererühmad, kus tantsivad koos 8 täiskasvanut ja 16 last, kes õpivad 1.–5. klassis. Selles liigis ei saa osaleda Tallinna ja Harjumaa kollektiivid. Samas on vaid pealinnast ja Harjumaalt kõige nooremad tantsijad – 2. ja 3. klassi segarühmad.
Rahvamuusikute pealik Juhan Uppin ütles, et esmakordselt tulevad liigina välja torupillid ja toimub kannelde öö.
XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens iseloomustas, et kooridegi repertuaar seob vana ja uut. Uuest nimetas ta ka Pärt Uusbergi kantaati „Igaviku tuules“, mis loodud Juhan Liivi tekstile. Laulupeo esimene kontsert, kus laval on valikkoorid, on kui rännak läbi Euroopa klassikalise muusika. Ei unustata ka ühislaulmist: valikkoorid on laval, platsil kuulajate hulgas teised koorid, kes innustavad publikutki kaasa laulma.
Ka Terepäeval kõlas üks kavas olev ühislaul – „Üksi pole keegi“, mille viisi on kirjutanud Tauno Aints ja sõnad Urve Tinnuri. Sõlekese rühma neiud esitasid Helmi Tohvelmanni tantsu „Külvajad“. Laulu- ja tantsupeo repertuaari tervikuna tutvustatakse kollektiivide juhtidele edaspidistel esitluskontsertidel.
Juba on alanud peole registreerimine, mis kestab 23. veebruarini.
