Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Mälestiste omanikel või valdajatel on võimalik taotleda igal aastal muinsuskaitseametilt toetust mälestise hooldamiseks, restaureerimiseks, konserveerimiseks ja optimaalsete säilitustingimuste loomiseks. 2018. aasta taotlusvooru laekus 188 nõuetele vastavat taotlust kogusummas ligi 3,5 mln eurot. Positiivse vastuse said jaanuaris 91 taotlust.
Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor Mikk Mutso sõnas, et Eestis jagati toetust kokku 637 822 eurot ehitismälestistele ja 89 944 väärtuslikele detailidele ja uuringuteks. Raplamaal esitati õigel ajal seitse kvalifitseerunud taotlust ja väärtuslike detailide restaureerimiseks ja uuringute tegemiseks üks taotlus. Toetuse said viis ehitismälestist, kogusummas 40 670 eurot, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui mullu.
Kõige suurema toetuse, 18 000 eurot, sai Raikküla mõisa valitsejamaja katuse restaureerimise teine etapp. Katuse restaureerimine sai toetust ka möödunud aastal. Esimese etapi ajal tulid välja mädanenud katusetalad, mis tuli ka välja vahetada. Mõisa peremehe Ivo Lambingu sõnul on Nõukogude ajal teist korrust ehitades tehtud ebakvaliteetset tööd, selleks ajaks tekkinud niiskuskahjustusi ei likvideeritud.
Katusetööde tegemine on võtnud tavalisest rohkem aega ja seeläbi ka raha, kuna valitsejamaja sai endale piibrisaba kivikatuse. Kuna talvisel ajal ei saa katusetöid teha, loodetakse katuse restaureerimise teise etapiga alustada maikuus. Ait-kuivati restaureeriti neljas etapis, valitsejamaja katuse jaoks läheb ilmselt 5-6 etappi. Kuna valitsejamaja on avariiline, saabki seda päästa vaid katuse täieliku taastamisega.
Valitsejamajja on omanikel plaan rajada majutusasutus. Mutso sõnas, et selleks on koostöös pädevate ja tegevusloaga ettevõtjatega koostatud projekt, mis on muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Projekti teostumisel näeb, kuidas on võimalik tänapäevase funktsiooni planeerimine ajaloolisesse hoonesse, kui arvestatakse hoone väärtuslike osade ja detailidega. Neid säilitatakse ja eksponeeritakse, jättes niimoodi alles hoone ajaloolise välimuse. See annab ka lisaväärtuse külastajale ja müügiargumendi ettevõtjale.
Valitsejamaja on ajalooliselt olnud sisuliselt majutushoone, hiljem on see olnud kasutuses ka korteritena. Nii ei erine plaanitav funktsioon varasemast kasutusest radikaalselt. Valitsejamaja tubades plaanivad omanikud külastajatele eksponeerida oma laialdast mööblikollektsiooni.
Vana-Vigala mõisa valitsejamaja muinsuskaitse eritingimuste ja põhiprojekti koostamiseks saadi toetust sel aastal 10 000 eurot. Varasematel aastatel on etapiviisiliselt tegeletud katuse kandekonstruktsioonide avariiremondiga. Nüüdseks on see töö lõpetatud ja kuna tehtud tööde teostus oli kõrgetasemeline, siis tunnustati seda eelmisel aastal ka Muinsuskaitseameti äramärkimisega. Edasiste tööde jaoks on aga vajalik koostada eritingimused ja projekt. Saadud toetuse summa ei võimalda hoone omaniku Jüri Raua sõnul siiski mõlemat eesmärki täies mahus täita.
Valitsejamaja keldri müürid ja võlvid vajavad samuti tähelepanu, need on vaja enne keldri kasutuselevõttu kindlustada. Käesoleval aastal on planeeritud ka uurimistööd selgitamaks müüride parandamise viise ja tööde mahtu, seejärel saab koostada ka tööde ajakava
Sobiliku ettevõtte leidmine, kellelt muinsuskaitselistes hoonetes tehtavaid töid tellida, ei ole alati kerge ülesanne. Valitsejamaja omaniku sõnul ei ole neil selles suhtes küll probleeme olnud ja spetsialistid ning litsentsiga firmad, kellega koostöö sujub, on leitud usaldusväärsete inimeste kaudu.
Valitsejamaja korrastamisega on perekond Raud tegelnud pikki aastaid. Jüri Raua nõuanne mälestisi taastavatele inimestele: varuge kannatlikkust – head tulemust ei saa tormakalt tegutsedes. Hoolas peab olema ka töödesse kaasatud inimeste osas. Head spetsialistid hindavad oma aega ja vaeva kõrgelt. Esialgu võib nende töö tunduda kallis, kuid odavam tee võib mälestist hoopis pöödumatult kahjustada.
Kuusiku talli-tõllakuuri omanik on saanud 7490 eurot toetust hoone piirdemüüride restaureerimise esimese etapi tarbeks. Omanik on ära teinud eeltööd, piirdele liiga lähedal kasvavad puud on maha raiutud ja tellitud on pädevalt, tegevusloaga ettevõtjalt tegevuskava, mis on muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.
Pärast pikki kohtuvaidlusi siiski muinsuskaitse alla jäänud KEK-i haldushoone ehk Okta Centrum on saanud eskiisprojekti koostamiseks ja vajalike uuringute tegemiseks toetust 3180 eurot. Selle toetusega tehakse ära eeltööd, mis võimaldavad hakata tegema ettevalmistusi järgmisteks etappideks. KEK-i hoone omaniku Stipend Investments juhatuse liikme Janar Kirsi arvates on see summa aga liiga väike.
“Mis puudutab muinsuskaitseameti toetust uuringutele ja eskiisprojektile, siis see on rohkem naljanumber. Samas ei pane imestama, kui ametnikud seda esitlevad nagu tohutut abi või töövõitu.
Tegelikult taotlesime toetust kogu hoone välisosa rekonstrueerimisele. Saatsime hinnapäringud tosinale muinsuskaitseliste hoonete projekteerimislitsentsi omavale ettevõttele ja pakkumise saime ainult ühelt ja seegi oli oluliselt kallim kui tavalise hoone projekteerimine.
See on probleem, mida nägime ette ja tõime korduvalt välja juba hoone kaitse alla võtmise menetluse käigus, aga amet väitis, et piirangud ei tee rekonstrueerimisprotsessi keerulisemaks ega kallimaks. Reaalne elu on muidugi midagi muud, kui ametniku kabinetist paistab, ja esimene üritus midagi ette võtta kinnitab, et meil oli siiski õigus.
Vastavalt esitatud hinnapakkumisele oli kogu välisosa rekonstrueerimisprojekti maksumus 45 490 eurot ja amet otsustas sellest eraldada 3180 eurot. Tagatipuks teatas nüüd ka see ainus pakkuja, et ajal, kui amet toetuse andmise üle otsustas, on teenuse hinnad tõusnud ja lisaks on hetkel tööd nii palju, et nad ei jõuakski Okta Centrumiga tegeleda. Oletan, et tegelik põhjus oli selles, et nii väikeses mahus ei soovita tööd ette võtta,” sõnas Kirss. Kokkuvõtvalt ütles ta, et lähitulevikus mingeid arenguid KEK-i hoone tuleviku suhtes näha pole, rakendust hoonele leitud ei ole.
Kuusiku mõisa tärklisevabriku (hilisem mõisateenistujate ja mõisavalitseja maja) majavammi tõrje jaoks eraldati 2000 eurot. Majas asub korteriühistu ja sealsed elanikud olid omalt poolt ära teinud vajalikud eeltööd. Majavammi ulatusest tervikpildi saamiseks on tehtud uuring ning koostatud tegevuskava, mis on muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Hiljuti korstna otsast kukkunud raske kurepesa tagajärjel purunenud katuseosa taastati samuti korteriomanike ühiste jõududega.
Toetuse saamise peamiseks kriteeriumiks on mälestiste seisukord ja kavandatavate tööde tähtsus mälestise säilimisel. Kõigil toetuse saanutel oli tagatud vähemalt minimaalne omaosalus, mitmel oli see aga isegi üle selle. Nõutud oli ka varasem tegevus oma vara hooldamisel ja toetuse saanutel oli see märgatav. Taotlejad olid lasknud koostada vajalikud tegevuskavad või projektid ning need enne taotlemist muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. Toetuse taotlemisel tuleb lisada vähemalt kaks hinnapakkumist ja see nõue oli ka taotlejatel täidetud.
