Stina Andok / foto: Siim Solman.
Päästeamet ja politsei- ja piirivalveamet korraldavad kohtumisi kõikide omavalitsustega, et kokku leppida ühistes eesmärkides. Eelmisel teisipäeval, 6. veebruaril Rapla päästekomandos toimunud kohtumisel rääkisid pääste- ja politseiametnikud eelkõige ennetusest ning koostöövõimalustest kohalike omavalitsustega.
Lääne prefektuuri prefekt Kaido Kõplas tõi oma ettekandes välja, et politsei tegevusel on kaks suunda, ennetus ja reageerimine, tõdedes samal ajal, et reageerimine on riigile kõige kulukam. Ennetuse üks suur osa on märkamine. Kõplas rääkis, et kui täna vahetavad omavahel infot kodukülastusi tegevad päästeametnikud ja politseiametnikud, võiks infovahetusvõrgustik olla palju laiem, kaasates nii teisi spetsialiste, kes kodudes käivad, kui ka spetsialiste, kes võiksid märgata abivajadust väljaspool kodu.
Kõplas selgitas, et kohalikel omavalitsustel (KOV) on üks võimalus ennetustegevuse tõhustamiseks ja turvalisuse tugevdamiseks korrakaitseametniku koha loomine. „KOV-il on korrakaitseseadusest tulenevalt väga palju õigusi,“ ütles Kõplas. Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikul on õigus näiteks nõuda dokumente, läbi viia sundtoomist, teha läbivaatust jne. Samuti kuulub korrakaitseametniku pädevusse kaamerapildi jälgimine.
Kaamerate paigaldamisel on paljud maakonnakeskused prefekti sõnul väga aktiivsed. Ta toob näitena väikese Lihula, kuhu on paigaldatud kokku kaheksateist kaamerat, samal ajal kui Pärnus on kõigest seitse. Kõplase sõnul saab politsei olla kohalikule omavalitsusele kaamerate paigaldamisel toeks oma nõuga nii kaamerate kui ka nende paigaldamise asukoha valikul.
Kõplase sõnul on pikemaajaliseks eesmärgiks kohalike omavalitsuste, politsei ja pääste ning teiste osapoolte moodustatud ühtne võrgustik, miskaudu liiguks igasugune asjakohane info, mis aitaks ennetada õnnetusi ja kuritegusid.
„Peame olema inimeste juures enne, kui neil mured tekivad. Täna tegeleme pigem tagajärgede likvideerimisega, peame veel enam tegelema ennetusega,“ ütles ka Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets.
Suureks murekohaks Saaremetsa sõnul on näiteks inimeste kodude, sealhulgas kohalikele omavalitsustele kuuluvate sotsiaalkorterite väga halb seisukord. „Kuidas saada võitu inimese röögatust tahtest mitte ära minna oma kodust, mis ei ole enam elamiskõlblik?“ küsis ta ning vastas ise: „Meil ei ole palju valikuid – statistikasse tuleb hukkunu maja varingust või tuleb tulekahjusurmast. Kõige õigem tee on see, kui inimene leiab või aidatakse tal leida asenduspind.“ Saaremets rõhutas kohtumist läbinud põhimõtet, milleks on koostöö: „Eesmärk on meil ühine – et inimestel oleks parem elu ja et nad ei sureks õnnetult oma kodudes.“
Lääne päästekeskuse valmisolekubüroo juhataja Renee Tammet rääkis veel hädaolukorraks valmisolekust, Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo juhataja Indrek Laanepõld ohutusjärelevalve põhimõtetest ning Raplamaa päästepiirkonna juhataja Raul Aarma tutvustas Raplamaa riskipilti. Seejärel said kõik osapooled töötubades olulisi teemasid täpsemalt arutada ja tulevikuks ühiseid kokkuleppeid sõlmida.
Kokkuvõte töötubades arutatust
Ühiselt leiti, et kohalike ametite ja KOV-i suhtlemine peab tihenema ning turvalisuse ja ohutusega seotud probleeme saab lahendada vaid ühise jõupingutuse abil.
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais: Ohutuse ja turvalisuse töötoas arutleti, millised on peamised murekohad omavalitsuses ja kuidas neid ühiselt lahendada. Teemadest räägiti läbi näiteks kogunevate noortekampade käitumisega seonduvad probleemid ja kodudes valitsevad tingimused ning arutleti, millised võiksid olla lahendused. Lisaks arutleti, kas paadunud voodis suitsetajat, kes mõistlikku keelt kuulda ei võta, võiks päästa mittepõlevast materjalist voodipesu, ning võeti nõuks see ka lähitulevikus järele proovida. Ühiselt leiti, et kohalike ametite ja KOV-i suhtlemine peab tihenema ning turvalisuse ja ohutusega seotud probleeme saab lahendada vaid ühise jõupingutuse abil. Lepiti kokku tihedamas infovahetuses, ühistes koduvisiitides ja koostöövõrgustike aktiivsemas toimetamises.
Ohutusjärelevalve arutles KOV-idega teemal, kuidas edasi minna kortermajadega, kus on kadunud kaugküte ning inimesed ise küttekoldeid paigaldanud ja nende suitsu ventilatsioonilõõridesse juhtinud. Lepiti kokku, et nendele inimestele tuleb teadvustada, et selline käitumine on vale ja ohtlik. Samas tuleb ka tutvustada, kuidas olukord seadustada ja süsteemide ohutust hinnata. KOV viib teadmise ühistuteni ja päästeamet osaleb kohtumistel ühistutega, et oma teadmisi ja parimat praktikat jagada.
Teemaks olid ka kortermajad, kus terve maja peale elatakse ainult mõnes korteris. Arutleti, mida sellistel puhkudel ette võtta ja kuidas olukorda lahendada. Samuti käidi läbi ehitusvaldkonna teemad – kuidas KOV näeb päästeameti rolli ja millised on ameti ootused KOV-i ehitusvaldkonnas.
Hädaolukorraks valmisoleku töötoas räägiti hädaolukorra seadusega kaasnevatest muudatustest.
Kuna KOV-is on uued inimesed ja haldusalad ning ka päästeametis on uusi inimesi liitunud, tutvuti kõigepealt omavahel. Suurim eesmärk on olla ühtses inforuumis ja meelde tuletada, et ollakse partnerid. Päevakorras olid KOV-ide võimalikud hädaolukorrad, elutähtsad teenused ja nende kvaliteet kohalikele elanikele, kriisikomisjonide, riskianalüüside ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamine ning hädaolukordade lahendamine ja haldusjärelevalve.
***
Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla: „Me oleme jõudnud murrangupunkti, kus me ainult oma tegevusega edasi minna ei saa.“
Heiki Soodla on Eestimaa kõige suurema territooriumiga päästekeskuse juht ja hääletoru. Tema ülesandeks on täide viia ühiskonnas kokku lepitud tegevused. Nendeks on viimastel aastatel olnud tulesurmade, veeõnnetuste ja üldse õnnetuste vähendamine.
Miks võeti ette teekond iga kohaliku omavalitsuse juurde? – „Me oleme jõudnud murrangupunkti, kus me üksi ja ainult oma tegevusega edasi minna ei saa. KOV (kohalik omavalitsus) kui esmane elanikkonna kaitse asutus on partnerina võti, kuidas saame kahjusid ennetavalt veel vähendada,“ räägib Soodla. Tules hukkunute arv on jõudnud piirini, millest see enam allapoole minna ei taha, vaatamata pingutustele.
„Kui me vaatame tulekahjus hukkunuid täna, siis meie hukkunute profiil on eraklik alkoholilembene 60+ meesterahvas, tihti ka sigaretisuitsetamise elukommetega, kes iseendaga hakkama ei saa ja vajab abi väljastpoolt. KOV ongi see, kus me näeme seda abipakkumise võimalust. Eeskätt on vajalik, et KOV teadvustaks, et ka need inimesed vajavad aitamist,“ selgitab ta. Kui seadusega on sugulastele ette nähtud kohustus oma lähedaste eest hoolt kanda, siis praegusel ajal tules hukkuvate inimeste profiil näitab, et neil ei ole lähedasi.
„Kui vaatame naishukkunut, siis vanuselt on ta veel vanem, 80+ inimene. Samamoodi on tema elustiil eraklik ning enamasti on tal ka kas haigus või puue ning tegelikult oma eluga ta ise hakkama ei saa. Ta on sisuliselt riigist ära lõigatud. Varem või hiljem lõpeb see traagilise hukkumisega. KOV-i roll on leida need inimesed üles, ka päästeamet otsib neid inimesi,“ ütleb Soodla.
Soodla sõnul on päästeameti igapäevane töö suunatud tulevikku, et noored ei hukkuks, ja see on ka päris hästi vilja kandnud. Küll aga ei aita see neid, kes praegu peamiselt tulekahjus hukkuvad. „Siseministeeriumiga koos on päästeamet algatanud projekti „500 kodu tuleohutuks“, mis on üks osa sellest. Kui inimene ise hakkama ei saa, siis tuleme ja aitame seda inimest,“ selgitab ta.
Miks kohalike omavalitsustega kohtumistel on kaasatud ka politsei- ja piirivalveamet, põhjendab Soodla sellega, et ollakse ühes paadis. Haldusreformi järel on tekkinud uued omavalitsused ja Soodla sõnul on tõhusam ühiselt uute KOV-ide uksele koputada ja edastada oma sõnum. „Näitame ennast KOV-i partnerina, et me ei vastandaks üksteist ning ajaksime üht asja.
Päästeamet tahab seista hea selle eest, et ka sotsiaalne külg oleks nähtav, kuidas KOV osutab avalikke teenuseid. Ma tahaksin KOV-id selles osas pingeritta panna, et see info oleks avalikult nähtav ja KOV-id selles osas võrreldavad. Asja mõte on selles, et ärgitada KOV-e nende asjadega rohkem tegelema,“ räägib Soodla.
Lääne päästekeskuse juht rõhutab, et ei taha süüdistada sotsiaaltöötajaid selles, miks täna on paljudes omavalitsustes sotsiaalpinnad väga kehvades tingimustes, kuid näeb, et KOV-idel on aeg mõista, et tuleks sotsiaaltöö ressurssi tõsta.
***
Lääne prefektuuri prefekt Kaido Kõplas: „Politsei peab oluliseks, et maakonnas saaksid võrgustikud tugevaks ja info liiguks.“
Hea oleks, kui päästeamet, politsei ja KOV omavahel infot sujuvalt vahetaksid, kuid parem oleks, kui infot tuleks veel teistestki allikatest. „Politsei peab oluliseks, et maakonnas saaksid võrgustikud tugevaks ja et info liiguks. Näeme, et on ka teisi, kes käivad kodudes, näiteks korstnapühkijad jms. Samuti tunnen puudust näiteks perearstiinfost. Nemad ju näevad kahtlaste vigastustega naisi, kuid see info ei jõua politseisse,“ räägib ta.
Kõplas kiidab programmi „Oska märgata ja aidata“, kuhu on hetkel kaasatud kõik lastega töötavad spetsialistid, aga võiks olla rohkemgi inimesi. Märkamisest ja aitamisest rääkides ütleb Kõplas: „Seda ei saa sunniviisiliselt teha, inimene peab ise tahtma ja mõistma.“
Kui politseile saabub vihje näiteks lähisuhtevägivalla kahtluse kohta, kontrollib politsei vihjet, vesteldes naabrite ja teiste tuttavatega. Kui politseisse otse ei julgeta pöörduda, võib ühendust võtta ka Ohvriabi töötaja või KOV-i sotsiaaltöötajatega, kes info ise politseile edastavad.
„Piirkonnapolitseinike arv on kasvanud, meil on vähem elanikke teenindada, jõuame rohkem,“ julgustab Kõplas. Ta rõhutab, et politsei eesmärk ei ole inimesi karistada, vaid neid paremale teele suunata.
Raplamaal kiidab prefekt turvalisuse nõukogu: „Rapla on üks nendest maakondadest, kus see on hästi töötanud. Täna ta aga ei tööta ning tuleks kiiresti uuesti luua.“ Samuti julgustab ta KOV-i panustama kaameratesse ning paigaldama need suurematesse kohtadesse, kus liigub palju rahvast, et tugevdada turvalisust, ja näiteks ohtlikesse liiklussõlmedesse, et oleks võimalus süütegusid kiiremini avastada.
