Katri Reinsalu
Jaanuari keskel kuulutas terviseamet välja 0-nimistu konkursi Raplasse uue perearsti leidmiseks, sest perearstide nimistud on liiga suureks paisunud ja arstid seetõttu ülekoormatud. Tähtajaks, 27. jaanuariks, ei laekunud kahjuks ühtegi avaldust, tunnistab terviseamet.
See tähendab, et konkurss tuli kuulutada luhtunuks. Selline tulemus ei olnud Rapla perearstikeskuse probleemidega kursis olevatele inimestele kuigi suur üllatus. Paar aastat tagasi ametist lahkunud perearsti Ene Palloni asemele pole siiani alalist arsti leitud.
„Väljapoole suurlinnu uute perearstide leidmine muutub aasta-aastalt või isegi kuu-kuult keerulisemaks. Terviseamet pingutab omalt poolt oma võimaluste piires selle nimel, et inimestele oleks jätkuvalt ja igas vallas esmatasandi arstiabi tagatud, aga veel olulisem on seda teha koostöös kohalike omavalitsustega.Omavalitsused peaksid samuti tõsiselt mõtlema ja kaaluma, mida nemad saaksid pakkuda uutele tulijatele, millised on need hüved ja võimalused, millega noori arste ja nende peresid enda juurde võita,“ rääkis terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri.
Probleemi muudab ainult tõsisemaks asjaolu, et ka perearst Eve Herodes on esitanud avalduse, et soovib oma nimistust loobuda. Terviseamet on seega taas konkursi välja kuulutanud leidmaks talle 1. juulist asendus.
Arstid ei jagune ühtlaselt
Viimastel aastatel on palju räägitud sellest, kuidas EMO-sse tehtavate ebavajalike käikude arvu vähendada. Alati on kõlanud soovitus oma terviseprobleemiga esimeses järjekorras perearsti poole pöörduda. See on mõistlik soovitus, kui oma perearsti usaldatakse. Mõistetavalt muutub aga patsient mõnevõrra ettevaatlikuks, kui arstivisiidil teda iga kord uus asendusarst vastu võtab.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Liis Sildnik ütles, et ministeerium on Raplas toimuvaga kursis.
„Kindlasti teeb selline olukord muret. Konkursside korraldamine ja vajadusel asendusarstide leidmine on terviseameti ülesanne. Antud juhul konkurss luhtus, ei laekunud ühtegi avaldust. Koostöös terviseameti ja Eesti Perearstide Seltsiga plaanime olukorrale võimalikke lahendusi arutada juba lähiajal. Vaja on leida ja rakendada ellu täiendavad meetmed, mis motiveeriksid töötama väljaspool Tallinna ja Tartut,“ rääkis Sildnik.
Kellelgi ei paista olevat selget vastust, miks on väiksematesse kohtadesse keeruline perearste leida. „Küsimus on perearstide valikutes. Selliseid üllatavaid olukordi tuleb ette ka pealinnale veel lähemates kohtades,“ ütles Sildnik ja tõi näiteks Viimsi, kuhu oli samuti keeruline arsti leida.
On selge, et väikelinna perearstid vajavad lisamotivatsiooni. Üks võimalik lahendus oleks seda pakkuda majanduslike hüvedena.
„Sotsiaalministeerium on loonud perearstidele võimaluse taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid. Selle eesmärk on muuta väiksemates linnades ja maakohtades töötamist perearstide jaoks atraktiivsemaks. Ühtlasi on plaanis muuta paindlikumaks lähtetoetuse tingimusi, et tõsta seeläbi toetuse taotlejate hulka,“ rääkis Sildnik.
Samas on ta seda meelt, et majanduslike motivaatorite kõrval on olulised ka töökeskkond ja perearstide isiklik motivatsioon. Töötingimuste paranemist loodetakse uute tervisekeskuste loomisega. Sildnik loodab, et tänapäevased töötingimused ja tihe koostöö kolleegidega aitab noortel arstidel otsustada perearstiks õppimise kasuks.
„Riik soovib koostöös perearstidega luua süsteemi, kus tudengil on kindlus, et pärast residentuuri läbimist on tal ka reaalselt võimalik perearstina tööle asuda. Perearstid on teinud ettepaneku kutsuda ellu nn inkubatsiooniprogramm, kus kogenud perearst annab järk-järgult oma nimistu noorele kolleegile üle.
Seda võimalust analüüsime praegu ka avalikul kooskõlastusringil olevas seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Programm näeks ette, et perearst, kes plaanib nimistust loobuda ning teab seda pikemalt ette, on mentoriks noorele alustavale perearstile, kes võiks nimistu üle võtta,“ selgitas Sildnik.
Ei saa öelda, et perearste liiga vähe oleks ette valmistatud. Riik on aasta-aastalt peremeditsiini residentuuri tellimust suurendanud. Samuti plaanitakse residentuuri pikendada. Pigem on murekoht selles, et perearstid ei jagune Eesti peale ühtlaselt. „Suuremates linnades perearstide puudust ei ole,“ lausus Sildnik.
