Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.
Kohila raamatukogus avatud pärimuskultuuri kajastava käsitöönäitusega „Läbi ajalõimede: Hageri kihelkonna rahvarõivad ja Hageri kindakirjalised vaibad“ tähistatakse Tohisoo kangaklassi 25. sünnipäeva ja see on ka üks EV100 üritustest. Näitus on üleval 17. märtsini.
2. veebruaril avatud näitusel saab ühes saalis näha telgedel kootud Hageri kihelkonna kindakirjas topeltvaipu, mille on üles pannud seltsing Vaiba-Liine. Fuajees on välja pandud Hageri kihelkonna rahvarõivad. Vaatamiseks on nii üksikesemed kui ka näiteks Piret Kuutoki valmistatud rahvarõivakomplekt ja suurrätt, Kersti Aru valmistatud rahvarõivakomplektid ning Maris Rosenthali tehtud kaapotkleit. Kohila vallale tehti näituse avamisel riigi sünnipäeva puhul ka kingitus – ühiselt kootud triibuvaip.
Muusikalise osa eest hoolitsesid avamisel muusikakooli flöödiõpilased koos juhendajate Meelika Miksoni ja Maret Vihmaniga. Kangaklass asub muusikaklassi ees ja neist möödudes olevat kangakudujatel eriti mõnusad näod peas ja nende käte all valmivad kaunid esemed tegevat muusikuid lausa heas mõttes kadedaks.
Kohila koolituskeskuse kangatoa juhendaja Piret Kuutok rääkis, et kangaklass sai alguse aastal 1992. Pireti juhendamisel kootakse vaipu, kuid ka muid praktilisi esemeid (linikud, suurrätid, seelikud) alates aastast 2005. Siis moodustati aktiivsemate liikmetega ka seltsing Vaiba-Liine.
Idee kududa vaipadesse kohalikke mustreid sai Piret ühest tellimustööst. Otsiti välja Hageri kihelkonna mustrid ja töö algas. Ühel hetkel pakkus kangaklassi pikaaegne kuduja Aive Küünarpuu, et teeks valminud töödest näituse. Raamatukogult tuli omakorda pakkumine, et nad võiksid Hageri kihelkonna rahvariietest näituse teha. Kangaklassi inimesed olid nõus ja nii pandi kokku kahest osast koosnev näitus. Üksikesemed on saadud Mahtra talurahvamuuseumist ja kohalikelt elanikelt.
Muidu tegutsevad kangaklassi kudujad vaikselt, ajavad oma asja, aga näituse avamisega said nad natuke uhkeldada. Aive Küünarpuud rõõmustas eriti see, et näituse avamine jäi küünlapäeva, kuna järgmisel päeval algas vanarahva kalendri järgi kangastelgedel kudumine.
Üks vaipadest oli näituse avamise alguses aga kinni kaetud. Selle taga peitus triibuvaip, mis kingiti Kohila vallale. Küünarpuu eestvedamisel kooti Tohisoo kangaklassis vaipa, millel sada triipu sees ja otstes Hageri kindakirjad. Värvidena on kasutatud sinist, musta, valget ja loodusvärve. Triipe käidi enamasti kudumas Kohila vallast, kuid ka kaugemalt.
Kingituse eest tänades sõnas vallavanem Heiki Hepner, et niikaua, kui selline tegevus kestab, püsib meie kultuur ja rahvas. Eestlaste püsimajäämise kohta luges Aive Küünarpuu ise ette Anton H. Tammsaare mõtte, mis väljendab ka seda mõtet, miks üldse seda triibuvaipa kooti. Tammsaare viimases artiklis „Truudus“ on räägitud sellest, kuidas me peame kasvatama endas veendumust, et meie kestmise ainus tagatis on truudus oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri ja oma omapära vastu. Kui selline tõetundmine puudub, oleme justkui hunnik liivateri või suits, mis hajub ilmaruumis.
Kingitud triibuvaibale on kinnitatud Ilme Lukki luuletus „Meie veerandsada ja sada“, mis pühendatud nii kangaklassi tegemistele kui ka Eesti vabariigi 100. sünnipäevale. Selle esimesed read kõlavad nii. „Aeg elukangast koob kui triibuvaipa, päev päeva järel minevikku vaob. Nii päevist kogunevad kuud ja aastad. Kõik muutub ajalooks – ei taha, et ta kaoks!“
