Siim Solman.
Enam paremaks ei saa vast üks talveilm minna. Tänane (21.02) hommik oli nagu muinasjutt. Nii tuiskasingi fotokott seljas “paaniliselt” ringi, et kiirelt ja suurelt seda ilu jäädvustada. See võis vabalt olla selle talve ainus imeline hetk. Nagu selgus tagant järgi, tasus kiirelt tegutseda, sest need lummavad, härmas puud sulasid juba lõunaks üsna puhtaks ja müstika kadus.
Siin siis see, mis pildile jäi:
