Reet Saar.
14. veebruaril toimus Märjamaa raamatukogus pidulik avaaktus kuueteistkümnele hooldustööd tegevale inimesele, kes alustasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötaja töökohapõhist kutseõpet.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kutseõppe osakonna juhataja Piret Tamme selgitas, et vajadus kompetentsete hooldustööd tegevate inimeste järele Eestis üha kasvab ning tuginedes OSKA raportile võib väita, et kutseõppe tasemel on hooldustöötajate vajadus pakkumisest kaks korda suurem.
„Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on töökohapõhist kutseõpet pakkunud juba aastast 2008, andes eri maakondade inimestele võimaluse omandada haridus kodukoha lähedal. Selline vorm aitab ja julgustab inimesi, kelle õppimiskogemusest on möödas palju aastaid, et uuesti õppima asuda,” lisas Tamme.
Hooldustöötaja õppekava töökohapõhises õppes alustasid Märjamaal õpinguid 12 Märjamaa haigla ja kaks Kuuda hooldekodu hooldustöötajat ning kaks Märjamaa valla koduhooldustöötajat. Õppekava läbimisel saavad nad lõputunnistuse ja kutseeksami eduka sooritamise korral ka hooldustöötaja tase 4 kutse.
Avaaktus Märjamaal oli innustavatest mõtetest kantud, millega anti õpingutele emotsionaalselt hea algus. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits tõi välja, et pidulik aktus ise on märk hariduse väärtustamisest. Ta lisas, et õppureil on hea juba seetõttu, et tööandja soosib õppimist ja kolleegidest juhendajad hoolitsevad praktilise poole eest. Ühine õppimine annab kollektiivile ühe mõõtme juurde: kutseõpe laiendab mõtlemist ja maailmapilti. Õppinud kaadri abil saab teenuse kvaliteeti parandada, kui siin on haritud töötajad, kelle hoolde võib oma lähedased julgesti usaldada. „Soovin teile suurepärast õppeaega! Te olete meie koolis heades kätes,“ kinnitas Ernits.
Märjamaa haigla juhataja Sulo Puusta rõhutas, et sündmus on haigla jaoks oluline: nii mastaapset õpet pole siin varem olnud. Ta tänas ka kõrgkooli, sest „õpe toob haiglasse akadeemilisema õhkkonna, mis ärgitab meid kõiki“. Puusta sõnul on õppekava ambitsioonikas ja pärast selle läbimist saavad osalejaist väga kompetentsed ja hinnatud töötajad.
Ta kinkis õppegrupile haigla poolt n-ö klassiväliseks lugemiseks raamatu „Väike prints“ ja tõi sealt välja mõtte, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu. „Selle raamatu lugemine ärgitab teis tundeid, mis on teie töös väga vajalikud. Ma ei kontrolli, kas olete seda raamatut lugenud, aga me tunneme seda, kui olete need mõtted omaks võtnud,“ ütles Sulo Puusta. Ta lisas, et ka Väike Prints oli kui hooldaja, kes hoolitses oma lille ja oma planeedi eest.
Märjamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska soovis õnnelikku teekonda, sest õppimine hoiab noorena. Mõnigi õppur on juba pensionieas või sellele lähenemas, aga nüüd ongi ju elukestev õpe. Kõik kõnelejad väljendasid soovi, et kahe aasta pärast on lõpetajaid sama palju kui alustades.
Rapla maakonnas on varem töökohapõhine õpperühm olnud Rapla haiglas.
Sulo Puusta ütles rahulolevalt, et Märjamaa haiglas pole ühtegi vaba hooldaja kohta ja lähiajal pole ka liikumist ette näha. Siin töötavast 22 hooldajast hakkasid õppima 12. Kõik nad on kogemustega praktikud, kes on lühiajalistel koolitustel oma senised teadmised saanud, nüüd algab laiapõhjalisem õpe. Haigla seadis sisse ka õppeklassi. Kolm korda kuus hakkavad õppejõud käima kohapeal, kord semestris on õppepäev koolis. Kolleegidest juhendajad hoolitsevad praktilise poole eest kogu aeg. Avaaktusele järgnenud päeval oligi grupil esimene käik tervishoiu kõrgkooli, kus oli täispikk koolipäev.
