Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Alu kooli sünnipäevanädalal avas Alu mõis nii kooli kui ka riigi sünnipäeva puhul oma uksed, et kooliõpilased saaksid mõisas tutvuda varsti juba 17 aastat toimetava Kaitseliidu kooli tegemistega.
Kui me fotograafiga kohale jõudsime, ei olnud õpilased veel kohale jõudnud. Neile majaekskursiooni tegema valmistunud Olev Kalmus viipas käega, et näidata, kus õpilased olid hommikul Vabadussõja mälestussamba tükkidest kokku pandud mälestusmärgi juures küünlaid panemas käinud.
Õpilaste väike hilinemine tekkis koolis toimunud aktusest, kuid lõpuks nad saabusid, terve kooliga, nii et mõisa vestibüül oli ühtäkki sädistavaid õpilasi täis. Nii suurele hulgale õpilastele korraga maja tutvustada või relvi näidata oleks olnud keeruline. Seega jagati kooliõpilased kaheks: 1. ja 2. klass läksid koos Kalmusega mõisahoonet avastama ning kaks vanemat klassi relvi uudistama. Ega igaüks neid relvi väga ei näe, nii liitusime koos fotograafiga selle rühmaga.
Kohe alguses Rapla maleva relvur Tarmo Tammus lapsi relvade ligi ei lasknud. Ta sõnas, et õnnetused relvadega juhtuvad sageli siis, kui arvatakse, et relv on tühi. Tammus lisas, et piltlikult öeldes on relvadega samamoodi nagu suurte poistega. Kui poiss on treenitud ja tugev, ei taheta temaga tüli norida. Samuti ei taheta tüli norida nende riikidega, kellel hea varustus relvade näol olemas.
Lühidalt rääkis Tammus Kaitseliidu vajalikkusest ja olemusest. Edasi tutvustas ta relvi, millega vajadusel riiki kaitstakse. Välja oli pandud küll rohkem relvi, kui sõduril tavaliselt vaja läheb.
Tammus küsis iga relva juures lastelt, mis see nende arvates on. Poistelt tuli sageli päris huvitavaid pakkumisi, mille peale Tammus sõnas, et nad on ilmselt palju Hollywoodi filme vaadanud.
Miinipilduja laskemoona kohta arvati, et tegemist on väikese tuumapommiga. Tammus üritas lastele seletada, miks sellel peab terav ots olema, ja sõnas, et selle relva käsitsemiseks peab väga hästi matemaatikat oskama.
Näitamisele tuli ka kahte liiki granaate, kaitsegranaat ja ründegranaat. Tammus seletas, mis vahe neil on ja mis olukordades emba-kumba kasutatakse. Padruneid ja kuule näidates sõnas Tammus, et need on ohtlikud, kui inimene ei tea täpselt, mis need on ja kas need on ohtlikud. Nii mitmelgi lapsel oli rääkida lugu, kuidas ta ise või keegi perest on laskemoona näiteks vanadest majadest leidnud.
Edasi tulid näitamisele püstolid ja revolvrid. Esimesena tutvustas Tammus püstolit, mida kasutas veel mõni aeg tagasi Eesti politsei. Eesti kaitseväes kasutatav relv on TT, mis on Tammuse sõnul küll natuke rohmakas relv. Kui Tammus näitas aga revolvrit, tundsid lapsed selle ära ja teadsid ka, mis seda püstolist eristab. Vaikselt läksid just poisid siis kannatamatuks, huvi relvi lähemalt näha aina kasvas.
Tammus tutvustas ka täpsuslaskurite relva, pumppüssi, mida enam sõjapidamises ei kasutata, kuulipildujat ja tankitõrje moona.
Lõpuks pääsesid lapsed relvi lähemalt uudistama. Eriti vaimustunud olid sellest muidugi poisid ja õpetajad pidid päris mitmeid kordi neile meelde tuletama, et relvaga teisi ei sihita.
