Haldi Ellam.
รeldakse, et รตpime oma vigadest. Nii on. Kรตige vahetuma kogemuse tagajรคrjel saadud teadmine on pรผsivam ja kaalukam kui see, mis pรตhineb kellegi teise lรคbielatu pรตhjal tekkinud arusaamal. Vahel aga mรตjub kellegi teise jรคreldus nagu kรผlma vette viskamine ja jรครคb meile kogu eluks meelde ja vahest hoiab meid mรตningate lolluste tegemise eest.
Eesti riik sai 100-aastaseks. Oleme me nรผรผd siis noor vรตi vana riik? Paljude teiste riikidega vรตrreldes oleme noored, oma keele ja rahvuskultuuri kandjana aga parasjagu vanad, et oma kogemuste pรตhjal teistele nรตuandeid jagada. Aga seda me ei tee, pigem eelistame eeskuju vรตtta mujalt kui lรคhtuda oma aastatuhandete jooksul kujunenud kรตhutundest. Ikka copy-paste ja copy paste, vahet pole, mis kokku kirja saab.
Kui lรคhtuda elukaarest, siis kรคitume riigina, kes alles รตpib elama teistelt, kogenumatelt eeskuju vรตttes. Konkreetsetest eeskujudest rรครคkides on nendeks ikka lรครคne poole jรครคvad riigid, kelle elatustase, tarbimisviis, elulaad meile kรตige rohkem mรตju avaldavad ja kรตige ahvatlevamad tunduvad. Paraku on meie eeskujud teinud ka palju vigu ning hakkavad alles nรผรผd neist (vรคhehaaval) aru saama.
Hiljutisel RMK koosolekul Kaereperes รผtles RMK Raplamaa metskonna metsaรผlem Margus Emberg, et Eesti metsast on 12% rangelt kaitstud ja kokku on metsast kaitse all 40% ning teised riigid leiavad, et nemad endale nii suurt kaitsealuse metsa protsenti lubada ei saa. Ei saa tรตesti, sest kui mets on juba hรคvitatud, muutunud puupรตlluks vรตi elumaju, tehaseid, teid tรคis ehitatud, siis ei ole seda protsenti ka kuskilt juurde tekitada.
Kunagi (15 aastat tagasi) vรตrdlesin lennukiaknast Eesti ja Saksamaa maastikku. Saksamaal olid pรตllud, linnad, pรตllud, mille vahel olid vรตsastunud kraaviribad, mรตni รผksik kandiline metsatรผkk keset pรตlde. Eestis olid aga metsad, nende vahel pรตllud ja linnad. Maastik oli tรคiesti erinev! รks saksa tuttav ei jรตudnud kord รคra imestada, kuidas Eestis on nii palju metsa. Ta oli bussis maganud, vaadanud, et ikka mets, mets, maganud veel, ikka sama pilt. Ei tea, mis ta nรผรผd arvaks, kui Eestisse satuks ja nรคeks: lageraie, lageraie, mets, lageraie, mets.
Embergiga tuli kรตne alla ka Amazonase vihmamets, kus erinevalt Eestist ei istutata lageraielankidele uusi puid, vaid need raadatakse ja vรตetakse pรตllumaana kasutusse. Jah, kes meist ei teaks, et Amazonase vihmametsad lรคhevad esmalt peamiselt puiduna mรผรผki ja seejรคrel hakatakse seal veiseid kasvatama, et pรตhjapoolkera tรคitmatu isuga inimestel oleks piisavalt veiselihast steiki nahka pista.
Siit Soome lahe kaldalt on muidugi tore mรตelda, et kรผll nad seal Brasiilias on ikka alaarenenud ja rumalad, et niimoodi vihmametsa hรคvitavad ja รผldse loodusest ei hooli. Samas ma usun, et nendel on tรคpselt samasugused majanduslikud ja arusaadavad pรตhjendused nagu meil siin, et kui metsa maha ei vรตta, siis see puit mรคdaneb รคra ja paiskab atmosfรครคri palju CO2; me kรตik tahame puitu ehitusmaterjalina kasutada, vajame paberit jm puidust toodetavaid tooteidโฆ
100-aastases riigis olles ja elades peaks meil olema juba piisavalt otsustustahet, et suunata ise oma elu, mitte vรตtta teistelt eeskuju ja minna vooluga mรตtlematult kaasa. Paraku me just seda teemegi ja isegi kui teame, et meie tegevus on kahjulik (keskkonnale, meie lastele jm), me ikkagi jรคtkame samal viisil, sest nii on mugav ja harjumuspรคrane, praegusel hetkel kรตige mรตistlikum. Ja me tahame elada ja tarbida nii nagu filmis vรตi vรคlismaal: osta endale papptopsiga kohvi kaasa; osta raamatuid ja ajakirju, mida pole aega lugeda; soetada ilusa pakendiga tooteid, et neid kohe รคra visataโฆ
See nimekiri on lรตputu, mida me kรตike tahame ja vajame. Aga kas ikka vajame? Suures plaanis on tegemist tรตsise enesehรคvitusliku kรคitumisega. Ja kui me ise veel seelรคbi ei hรคvine, siis kindlasti teeme karuteene oma lastele. Kas me jรคtaksime lapsi kooli vรตi lasteaeda viies automootori tรถรถle, kui teaks, et nรคiteks 10 aasta pรคrast vรตime pรคevade viisi tanklas kรผtusejรคrjekorras oodata?
Ka meie harjumusi saab muuta ning vaja on tahet, motivatsiooni suuremate muutuste saavutamiseks. Ei ole mรตtet olla metsaraiumise vastane, kui inimene ise midagi oma puidu tarbimise vรคhendamiseks ei tee. รeldakse, et kes senti ei korja, see krooni ei saa. Kes oma tarbimist ei vรคhenda, ei aita ka planeeti.
