Rapla raamatukogu seina kaunistavad suvised inglid

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Eelmisel neljapäeval lõunapaiku võis Rapla keskraamatukogu näitusesaalis kohata tunnustatud eesti kunstnikku Epp-Maria Kokamäge, kes oli tulnud üles seadma oma näitust. Sama päeva pärastlõunal pandi Alu raamatukogus üles Made Balbati illustratsioonide näitus „Pilt ja raamat“. Selle näituse autor on lubanud tulla ka lastega kohtuma.

Epp Maria Kokamägi oma näitusele suurt avamist ei soovinud, sest näitusi on tal elu jooksul juba piisavalt olnud. Selle asemel puhusime kohvitassi taga juttu, kuni tema maale seinale riputati.
Kunstnik tõdes, et tema jaoks oli see esimene kord Raplat külastada. Raamatukogu võttis temaga juba aasta tagasi ühendust ja kutsus oma töid eksponeerima. „Ma olen alati olnud selline kunstnik, kes armastab Eesti erinevates kohtades käia,“ selgitas Kokamägi, miks ta üsna kiiresti nõusse jäi.
Naine tõdes, et Rapla raamatukogus on tema maalidele hea valgus. Nimelt maalib ta ainult päevavalguses ja seetõttu on ka vaatajal tema töid kõige ausam just päevavalguses vaadelda. Raamatukogu näitusesaali suured aknad ja aina pikemaks veniv päev on loonud selleks suurepärased tingimused.
Näitusel on üleval 15 tööd, nii värskemaid kui ka juba natuke vanemaid. Kuna kunstnik polnud siinkandis varem näitust korraldanud, pani ta kokku valiku oma töödest, et end vaatajale tutvustada.
Nagu näituse pealkirjast „Inglid maastikul“ aimata võib, inspireerivad kunstnikku inglid, Eestimaa maastik ja loodus ning lühikesevõitu suved.
Kaks mõõtudelt kõige suuremat tööd näitusel on „Ingli juuksed viljapõllus“ ja „Ingli käsi silitab põldu“. Need on maalitud 2010. aasta hilissuvel ning kuuluvad Kokamägi inglisarja. Kokamägi sõnul on need austusavaldus põllu ja leivavilja vastu. Kolmas suurem töö on aga näituse kõige värskem. „Punane vihm“ on maalitud 2017. aastal. Punastes toonides maalil on kohtunud rannamaastik ja kevadine vihm. Kunstnik selgitas, et punane on tema jaoks alati sümboliseerinud kõike head ja elujõudu. Maal kujutab esimest kevadvihma, mis maa üles äratab. Näituse väiksemad maalid pärinevad 2015. aastast. Need on inspireeritud meie lühikesevõitu suvedest. Erinevalt suurematest töödest on need puidule maalitud.
Kindlasti jäävad vaatajale silma paksud kuldsed raamid tööde ümber. Need on valmistanud kunstniku abikaasa Jaak Arro.
Headel tingimustel kulub suuremõõtmeliste tööde valmimiseks umbes kuu. Kokamägi selgitas, et teinekord on ta maalidele ka kolm aastaarvu peale kirjutanud. See muidugi ei tähenda, et ta neid iga päev kolm aastat jutti maalinud oleks. Teinekord lihtsalt juhtub nii, et mõtted saavad otsa ja maal peab oma õiget aega ootama.
Maalima asudes eelistab kunstnik olla täiesti vaba. Ta ei kasuta modelle ega fotosid sellest, mida maalima soovib asuda. Kõige paremini hakkab pintsel jooksma siis, kui ta saab karakterid täiesti ise luua.
Kokamägi tõdes, et on pigem positiivne kunstnik. Ta ei leia, et kunst peab alati olema sünge ja kajastama sotsiaalseid probleeme. Neist kuuleme piisavalt ka uudistest. Ta soovib oma vaatajale pakkuda energiat ja vitamiini. Tema jaoks on kunst lõõgastushetk, mil nautida midagi ilusat. Kokamägi kinnitab, et ilusat on veel piisavalt meie ümber. Seda tuleb lihtsalt märgata.
Näitus jääb üles kuni aprilli lõpuni. Märtsikuu jooksul on näitusesaal kõigile tavapäraselt avatud (väljaarvatud emakeelepäeval, 14. märtsil).