Stina Andok / foto: Siim Solman.
OÜ Eesti Killustik tahab Rapla valda Härgla külla rajada 30 aastaks lubjakivikarjääri. Üle 200 kohaliku elaniku on andnud oma allkirja, et on karjääri rajamise vastu.
Jaanuari alguses potsatas elanike postkastidesse teade, et Keskkonnaamet on võtnud menetlusse OÜ Eesti Killustik taotluse maavara kaevandamiseks Härgla külas. „Tegin kirja lahti ja nädalavahetus oli rikutud,” meenutab Mailis Kullerkupp-Jõekaar päeva, mil leidis postkastist Keskkonnaameti teatise.
„Esimese hooga mõtlesin põhjavee peale, aga tegelikult on nii palju muid asju, miks karjäär ei ole üldse aktsepteeritav,” sõnab ta. „Paljud said teavituse ega osanud sellega mitte midagi teha. Kohe ei oskagi mitte midagi teha, kui pole selliste teemadega varem kokku puutunud, aga peab oskama seisukohta võtta, ehkki mingeid teadmisi ei ole. Ootaks suuremat toetust riigilt, et nad tõesti vaataks, milline elukeskkond siin on, aga seda nad ei tee,” räägib Mailis.
Kohtume naise ja tema abikaasa Alvar Jõekaarega aasta ühel pidulikumal päeval, vabariigi aastapäeval nende kaunis kodus looduslähedases ja vaikses piirkonnas. Nende kinnistupiir jääb planeeritavast karjäärist üksnes 500 meetri kaugusele. Pärast kurjakuulutava kirja saamist pere pikalt mõtlema ei jäänud, vaid asus kohe tegutsema.
„Kahe nädalaga korjasime kuue küla peale kokku üle 200 allkirja,” räägib Mailis. Läbi käidud kodudes üksnes üksikud teatasid, et ei ole karjääri vastu. Kohalike toetuse vormistamisele lisaks tegi perekond ära suure töö ning koostas Keskkonnaametile põhjaliku pöördumise. Oma kirjas toovad nad välja kokku üksteist punkti karjääri võimalikest negatiivsetest mõjudest. „9. jaanuarist olemegi põhimõtteliselt ainult sellega tegelenud. Uurime materjali, oleme võtnud esinduse Keskkonnaõiguse Keskusest, hetkel kogume allkirju volikirjade jaoks,” loetleb Mailis mõned oma viimase aja tegevused.
Muuhulgas on paar saanud Keskkonnaametist maardla uuringu dokumendid, kust võib lugeda, mis tüüpi maardlaga on tegemist ning mida ta sisaldab. Sealt jõuame ka ühe suurema ohuni, mida Mailis ja Alvar karjääri rajamise juures näevad. „Põhjavesi on kõrgemal kui plaanitav kaevandus. Enne, kui oma urgitsemisega lõpule jõuavad, on põhjavesi väljas. Meie piirkonnas põhjaveel kaitset ei ole. Mis iganes siin juhtub, mõni masin läheb rikki, õli satub maha…” kehitab Alvar õlgu. „Siis korjatakse kokku, nagu vastas Keskkonnaamet. Aga enne, kui nad jõuavad kokku korjata, on see meie kaevus, mis iganes voolab,” jätkab Mailis.
Keskkonnaamet on elanike pöördumisele juba ka vastanud. Vastusest selgub, et Keskkonnaamet ei näe põhjavee kaitsmata olekus takistust karjääri rajamiseks. Nenditakse, et sellistes kohtades, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleks vältida avatud veekihtide reostamist ning mööndakse, et reostusoht võib tekkida, kuid öeldakse siis samas, et neid ohte ennetatakse ning kui reostus peaks aset leidma, siis see kõrvaldatakse.
Teine olulisem mureallikas seoses karjääriga on seotud gaasi- ja elektrivõrkudega. Nimelt paikneb planeeritav lubjakivikarjäär elanike hinnangul ohtlikult lähedal ehk vähem kui 100 meetri kaugusel elektrivõrgust ja gaasitrassist. „AS Eleringi ei teavitatud, sest kaevandus on väljaspool kümnemeetrist kaitsevööndit. Saatsin ise neile kirja. Lõpuks võtsid nad meiega ühendust ja nendele see plaan ka ei meeldi,” räägib Mailis. Murekohtadeks on kivi väljavedamise ja töötlemise viisid, kuna vedama hakatakse tõenäoliselt üle gaasitrassi, aga siis tuleks panna trassi kaitseks truup. Lisaks ollakse murelikud maavõngete suhtes: „Kuidas tagada, et need võnked ei mõju trassile. Kui trass plahvatab ühel hetkel mingil põhjusel, siis lendame kõik õhku,” on Mailis murelik.
Keskkonnaamet oma vastuses ütleb aga, et Elering AS on karjäärist teavitatud ning et aktsiaseltsile on antud võimalus esitada Keskkonnaametile rajatiste kaitsevööndite läheduses lubatud ja keelatud tegevuste loetelu. Samuti öeldakse, et enne mäetöödega alustamist on võimalik eksperthinnanguga välja selgitada lõhkamistega kaasneva mõju ulatus ning sellest lähtuvalt saab Keskkonnaamet keelata või piirata lõhkamisi. Märtsi alguses ütleb Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Maria Karus kirjavahetuses, et AS Elering on oma seisukoha Keskkonnaametile edastanud ning selles on välja toodud gaasitoru kaitseks vajalikud leevendusmeetmed, mida ettevõtja peab oma tegevuses arvestama, kui on saanud kaevandamiseks loa.
Kahe suurema mureallika kõrval on aga terve nimekiri teisigi. Näiteks on pere uurinud ja välja selgitanud, tuginedes erinevatele allikatele, et elukeskkonna kvaliteeti oluliselt kahjustav müratase võib kaevandamisel ulatuda kuni viie kilomeetri kaugusele. Keskkonnaamet oma vastuses küll möönab, et lubjakivikarjääri tööga kaasneks kahtlemata müra, kuid leiab, et antud juhul oleks mõningaseks müratõkkeks ümbritsev mets. „Tegime pilti n-ö müratõkkest. Kõrgepingeliin viib otse planeeritud kaevanduse alale välja, pigem mürakoridor,” näitab Mailis fotot, mis tehtud nende kinnistult suunaga planeeritava karjääri poole.
„Keskkonnaamet kirjutas oma kirjas, et on veel karjääre, kus elamud on lähedal, aga need on kõik Tallinna piirkonnas, linnas tegelikult,” räägib Mailis. Härgla ja teiste selle kandi külade elanikud leiavad, et nad elavad siiski maal, vaikses piirkonnas, kus tuleks ka Euroopa Liidu direktiivi (nr 2002/49/EÜ) kohaselt vältida keskkonnamüra kahjulikku toimet. Tegus naine avastas ühtlasi, et kui Keskkonnaameti vastuses on viidatud, et Väo lubjakivikarjääri puhul jäävad eluhooned mäeeraldise piirist ca 100 meetri kaugusele, siis ükskõik kui palju ta seda eluhoonet avalikest allikatest leida püüdis, ta seda ei leidnud. „Antud piirkond on puhtalt tööstuspiirkond, elumaju seal näha ei ole,“ ütleb Mailis. Mailise jaoks on arusaamatu, miks üldse võrreldakse keset roheala, metsa kavandatavat uut karjääri Tallinna külje all juba olemasoleva karjääriga. Väos on tegemist pikalt kaevandamis- ja tööstustegevusest mõjutatud piikonnaga.
Sootuks rahakulukam murekoht on seotud ohuga oma varale. Mailis ja Alvar viitavad 2005. aastal Järva Teatajas ilmunud artiklile „Ettevõte plaanib rajada karjääri,” milles Järva-Jaani valla Karinu küla elanik, kes elab Karinu karjäärist 500 meetri kaugusel, räägib oma kogemusest: „Kuid muidugi tekivad majja praod ja lõhkamine hävitab maist vara.” Keskkonnaamet oma vastuses seda muret ei jaga ja ütleb, et enne loa andmist on võimalik taotletavast mäeeraldise piirist kindlaks määratud perimeetril fikseerida hoonete olukord fotode ja seletuskirjaga ning kui kaevandamise tagajärjel peaks hoonetesse tekkima pragusid, on maavara kaevandamise loa omanikul kohustus tekitatud kahju hüvitada.
Mailis ja Alvar, kes 2005. aastal hakkasid oma maja looduskaunisse ja vaiksesse piirkonda ehitama, tõdevad, et karjääri planeerimistega ei ole neil täna enam võimalik oma maja eest väärilist hinda küsida, kui nad isegi mõtleksid ümberasumise peale. Kolimise asemel on pere fookus praegu võimalike kahjude vältimine või äärmisel juhul kahjude hüvitamise nõudmine. Oma huvide kaitseks on nad üles otsinud ka 2011. aasta Riigikohtu lahendi (3-2-1-12-11), milles on aruteluküsimuseks olnud, kas isikud on kohustatud taluma oma kinnisasjal kitsendusi tulenevalt teise isiku kinnisasjast. Selles on kohus leidnud, et kui tuleb taluda, siis peab hüvitis olema piisav ning peaks hõlmama nii juba tekkinud kahju kui ka tulevikus tekkivat kahju.
„Kui me siia tulime, oli siin kartulipõld. Tulime vaiksesse elamispiirkonda. Nüüd siis hakkab vaikselt tööstusmaaks muutuma,” tõdeb Mailis kurvalt. Piirkonna kuue küla elanikud andsid 6. märtsil SA Keskkonnaõiguse Keskuse abil sisse taotluse keskkonnamõjude hindamise (KMH) teostamiseks. Kohustust hindamist läbi viia ei ole, kuna planeeritav karjäär jääb alla 25 hektari. Kirja teel kinnitab Keskkonnaamet, et kohustuslikus korras keskkonnamõjude hindamist teha vaja ei ole, kuid ütleb ka, et Keskkonnaamet peab siiski kaaluma vajalikkust, koostades selleks eelhinnangu. „Kui eelhinnanguga siiski leitakse, et KMH-d on vaja, siis tuleb see läbi viia,” kirjutab Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Maria Karus.
„Keskkonnaamet ei saa või ei taha asuda inimeste huvide kaitsele. Kui Keskkonnaamet sõltumatuna seal vahel on ja meie oleme need, kes võitlevad vastu, siis tegelikult kaevatakse meid varsti kohtusse. Meil, lihtsatel inimestel, peab olema ühel hetkel nii palju rahalisi vahendeid, aega, võimalusi, et hakata OÜ Eesti Killustiku vastu sõdima, mis on täiesti ebamõistlik ja ebanormaalne,” on Mailis nördinud.
Suured lootused on seatud Rapla vallale. Seni on vald oma toetust väljendanud sõnades. „See info, mis on meieni liikunud, on positiivne, meid toetav. Väga-väga suures osas loodame vallale.” Alvar on käinud Juuru osavallavolikogus nende tegevust ka tutvustamas ning ka seal näisid volikogu liikmed elanike huve toetavat.
Rapla abivallavanem Meelis Mägi vastab kirja teel, et vald on kursis Härglasse plaanitava karjääriga seonduvaga. „Teatavasti kestab Keskkonnaameti poolne loa taotluse menetlus vähemalt aasta ja enne otsuse tegemist küsitakse kohaliku omavalitsuse volikogu seisukohta. Selles etapis toimub siis nii valitsuses kui ka volikogu komisjonis arutelu, mis annab sisendi volikogu otsuseks,” vastab ta.
Keskkonnaamet teavitas ajakirjaniku küsimustele vastates üle-eelmisel nädalal, et korraldavad huvitatud isikutele avaliku arutelu vastamaks kogukonna küsimustele. Mailis sai aga möödunud nädala neljapäeval ehk umbkaudu nädal hiljem kirja, milles soovitakse tema kui huvitatud kodaniku juhiseid, milline oleks sobiv aeg ja koht koosoleku läbiviimiseks.
***
„Keskkonnaameti ülesandeks on teha taotluse osas kaalutletud otsus, tuginedes olemasolevale õigusruumile, teadmistele ja praktikale”
Maria Karus, Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja: Menetlus on algfaasis, siiani on teavitatud kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest ning vastatud pöördumistele. Taotluse kohta veel otsuse eelnõusid ega eelhinnangut koostatud ei ole. Loa taotlejalt ei ole veel saabunud ka keskkonnamõju eksperthinnangut.
Keskkonnaamet mõistab kohalike muret looduskeskkonna säilimise pärast. Mainisime ka oma vastuskirjas kohalike elanike pöördumisele, et korraldame huvitatud isikutele avaliku arutelu, kus kohalik kogukond saab esitada küsimusi otse loa taotlejale ja üheskoos Keskkonnaameti ning ettevõtte esindajatega arutada põhilisi murekohti.
Kindlasti ei suhtu Keskkonnaamet kohalike muresse leigelt ega eelista üht või teist osapoolt. Keskkonnaameti ülesandeks on teha taotluse osas kaalutletud otsus, tuginedes olemasolevale õigusruumile, teadmistele ja praktikale. Ka meie jaoks on oluline ennetada võimalikke probleeme ja selleks ongi kaevandamisloa andmise menetlus mõeldud. Läbi loale seatavate leevendavate meetmete saame ennetada võimalikke probleeme ja loaga määratakse kaevandajale ka kohustused, mida tuleb täita nii ennetavalt kui ka ootamatute tagajärgede tekkimisel.
„Ehitusmaavarade kaevandamine on ilmselgelt keskkonda mõjutav tegevus, kuid üldjuhul siiski mõistlikult toimides täiesti ohutu”
Andres Männart, OÜ Eesti Killustik juhataja: OÜ Eesti Killustik on teadlik, et Härgla piirkonna elanikud on väljendanud oma vastuseisu Härgla lubjakivikarjääris maavara kaevandamise loa andmisele. Selline vastuseis kohalike elanike poolt ei ole midagi harukordset, vaid on pigem tavapärane. Ehitusmaavarade kaevandamine on ilmselgelt keskkonda mõjutav tegevus, kuid üldjuhul siiski mõistlikult toimides täiesti ohutu. Tihti on kohalike elanike esitatavad vastuväited pigem emotsionaalsed, halvemal juhul sisaldavad ka ebaõiget informatsiooni. Nii on näiteks Härgla elanike vastuväidetes märgitud, et OÜ-le Eesti Killustik kuuluvast Raikküla karjäärist 2 kilomeetri raadiuses olevat elanikud jäänud joogiveeta, mis on otsene valeväide.
Muudele olulisematele Härgla elanike seisukohtadele on omapoolse vastuse esitanud Keskkonnaamet, mille olen lisanud käesolevale vastusele. OÜ Eesti Killustik on veendunud, et kaevandamise loa menetluse käigus tehtavad täiendavad uuringud annavad vastuse paljudele Härgla elanike küsimustele ja loodetavasti ka kõrvaldavad või vähemalt vähendavad nende vastuseisu karjääri avamisele.
Haruharva on mõne kohtulahendi puhul võimalik teha lõplikke järeldusi teises võimalikus kohtuasjas tehtava lahendi kohta, seda eriti keskkonnaõigust puudutavates kohtuasjades, kus asjaolud ei saa kunagi olla identsed. Samas OÜ Eesti Killustik loodab, et tulenevalt Härgla karjääri kaevandamisloa menetluse ega samuti karjääri avamise tõttu ei ole kellelgi põhjust kohtu poole pöörduda.
Küll on aga kindel, et viidatud kohtuasjaga analoogne kohtuvaidlus eeldab, et oleks olemas riigi huvi Härgla karjääri avamise vastu, et kaevandamisloa andmine oleks võimalik keskkonnanõuetest tulenevalt, et kaevandamisluba väljastatakse selle taotlejale ja mis kõige olulisem – et Härgla elanikele peab olema tekkinud karjääri avamisest reaalne kahju. Enne nende eelduste täitumist ei ole kindlasti mõtet arutada võimaliku kohtuasja ja selle võimaliku lahendi üle Härgla kaevandamise loa taotlusega seonduvalt.
„Ma arvan, et esmalt võiks kaevandada seal, kus inimesi ei ole“
Margus Jaanson, Juuru endine vallavanem ja praegune Rapla vallavolikogu liige: Olin Juurus vallavanem, kui selle kaevanduse uuringuloa taotlus Juuru vallavalitsusele esitati (esmalt oli see 100 hektarile). Juba siis oli kogukond selle kaevanduse vastu, kuna see on aktiivse elukeskkonnaga piirkond – seal elavad inimesed. Ma arvan, et esmalt võiks kaevandada seal, kus inimesi ei ole. Planeeritav kaevandus asub Purila pelletitehasest teisel pool, seega sinna vahele jäävatel inimestel ei ole muud võimalust, kui sealt ära kolida.
