Stina Andok / foto: Kert Ülenõmm.
Praeguse aja üks hinnatumaid kodumaiseid ansambleid Miljardid andis reedel, 16. märtsil Rapla kultuuriklubis Baas meeldejääva kontserdi.
Miljardid on bänd, mille koosseisu kuuluvad Eesti tuntud muusikud Marten Kuningas, Raul Ojamaa, Peedu Kass ja Kristjan Kallas. Tänavusel Eesti Muusikaauhindade jagamisel pälvis Miljardid viiest nominatsioonist kolm auhinda – aasta debüütalbum, aasta rockalbum ja aasta album. Stiili poolest on Miljardid ise end kirjeldanud kui „tugeva eneseirooniaga (eso)rokki”, kuid neid on nimetatud ka alternatiivroki ning indiemuusika viljelejateks.
Huvitavat mõistet (eso)rokk on bändi solist Marten Kuningas selgitanud selliselt, et sõna „eso” võib mõista kui sisemist, ennastvaatavat ja otsivat, mis iseloomustab meie praeguseid aegu. Ansambel on kogu oma debüütalbumit „Kunagi läänes” kirjeldanud kui ühtaegu nukrat tõdemust inimseisundi paratamatusest ja imetlust kõige kauni suhtes, milleks inimesed võimelised on.
Plaadituuril anti järjekorras kuues kontsert möödunud nädalavahetusel Raplas kultuuriklubis Baas. Oma tuntud õdususes pakkusid kultuuriklubi ruumid täpselt parasjagu hingamis- ja liikumisruumi, hoides samal ajal rahvast ühtlases rütmis õõtsumas ja külg külje kõrval koos. Kuuldavasti müüdi õhtu jooksul 120 piletit, mis tähendab, et korraldusmeeskonna, bändiliikmete ja -saatjaskonnaga mahutati kenasti umbkaudu 150 inimest.
Paljukiidetud Miljardite debüütalbumi „Kunagi läänes” lugusid on raadio vahendusel kuulda olnud juba mõnda aega, seega ei olnud esitamisele tulnud lood kuulajaskonnale sugugi võõrad. Singliga „Pseudoprobleem” osales Miljardid ka 2018. aasta Eesti Laulu konkursil. Peab aga tõdema, et nii „Pseudoprobleem” kui ka näiteks raadiojaamades leierdatud „Olendid”, millest viimasel on ka huvitav video väljas, jäid minu hinnangul teistele kontserdil esitatud lugudele pisut alla.
Miljardid on elav ja liikuv alternatiivroki bänd. Esmamulje on, et tegemist on feel-good muusikaga, mille rütm näib pigem positiivne, kuid kui sõnadesse süüvida, on tunda, et nende taga on sõnum. Seega nimetaksin Miljardeid olekult pigem tõsimeelseteks optimistideks. Bändi solist Marten Kuningas on tahumatult karismaatiline rahvaga suhtleja ja olles suhteliselt madalal püünel andunud fännide nina ees, ei jäänud märkamata, et laulja oli võtnud eesmärgiks nii palju kui vähegi võimalik inimestele silma vaadata.
Muusikaliselt pani ansambel inimesed mõnusalt tatsuma ja õlgu õõtsutama, kuid mõned hoogsamad ja järsemad helistikumuutused mõjusid eriliselt värskelt ja mõnusalt. Meelde jäi lugu „Selgrooootus”, mis meenutas ühele pühendunud ameerika alternatiivroki ansambli Incubuse fännile kunagise lemmiku palasid nii häälekasutuse kui ka helistiku üleminekute poolest. Üldiselt oli Miljardite puhul hästi tunda, et šnitti on võetud briti alternatiivroki ansamblitelt ning kohati oli õhus tunda pisut midagi Vaiko Epliku laadset, kuid pikemal järelemõtlemisel võib see tuleneda pigem sarnastest iidolitest nagu David Bowie või need samad briti alternatiivroki grupeeringud või tahtmatust paralleelist – tahumatu karisma, mitte niivõrd millestki muust.
Bändi esinemine kestis kokku umbes tund või pisut rohkem ning lõpu poole tõdes solist, et Raplas antud kontsert on tuuri kõige higisem. Väike, intiimne ruum sai tõepoolest korralikult üles köetud. Soovijad said pärast esinemise lõppu kodumaise hittansambliga pildistada, küsida autogramme ja soetada endale nende muusikat.
Olles hiljem, pärast kontserdil käimist mitmeid kordi „Kunagi läänes” üle kuulanud ning võrrelnud oma kogemusi koduse kuulaja ning kontserdil osalejana, võin öelda, et kuigi Miljardite muusikat on üpris mõnus nautida ka isekeskis, tasub siiski end kontserdile vedada ja vähemalt korra solistile silma vaadata.
