Katri Reinsalu / foto: Ulvi Blande.
Rapla joogivee kvaliteet on jätkuvalt kohalikel elanikel südamel. Nii sotsiaalmeedias kui ka suusõnaliselt on kuude viisi näha, et rahulolematus kasvab.
Osa inimesi laseb kogu joogiks kasutatava vee erinevatest veefiltritest läbi. Teised eelistavad tarbida pudelivett. On aga ka neid, kes ütlevad, et tänast Rapla vett ei kõlba enam pesemisekski kasutada. Inimesed on emotsionaalsed ja pole kindlad, et selline vesi tervisele ohutu on.
Veebruari lõpus saatis terviseamet vallavalitsusele kirja, milles on kokkuvõte võetud proovidest. Terviseameti Põhja talitus teostab riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduse javeeseaduse alusel joogivee terviseohutuse valdkonnas. Rapla vallas tehakse järelevalvet 17 veevärgile, millest neli kuuluvad Rapla Vesi AS-i alla.
Järelevalve raames kontrollib terviseamet perioodiliselt joogivee kvaliteeti ametiga kooskõlastatud joogivee kontrolli kavade alusel. Sellele täiendavalt võetakse ka pistelisi joogiveeproove.
Lühidalt öeldes selgub kokkuvõttest, et 2017. aasta jooksul teostatud ja ametile esitatud analüüside kohaselt vastab vee kvaliteet sotsiaalministri määruse nõuetele. Põhjalikumalt saab leituga tutvuda Vee Terviseohutuse Infosüsteemi avalikus portaalis.
Vesi tervisele ohutu
Terviseameti Raplamaa esinduse inspektor Lea Tiido ütleb, et proovid vastavad tõepoolest nõuetele. Hiljuti ehitati Uuskülla uus puurkaev ja sellega koos on kohalik käitleja teinud torutöid. Torude puhastamiseks on Rapla Vesi joogiveele flokulanti lisanud. Tiido kinnitab, et see aine ei ole tervisele ohtlik ja flokulandi lisamine on torude seisukohast praegu oluline. Samas on Rapla inimesed harjunud, et siinkandis on hea joogivesi, millel puudub igasugune kõrvalmaitse ja -lõhn.
Tiido lisab, et kuigi inimesed kurdavad, et veel on kloorimaitse ja -lõhn, on see petlik ja tegemist ei ole tõesti klooriga, vaid sellest veelgi ohutuma flokulandiga, mis aitab muuhulgas ka veega levivaid legionellabaktereid hävitada.
Tiido kinnitusel puudub ka oht, et flokulant reageeriks teiste joogivees leiduvate ainetega. Pigem võib ebameeldiv lõhn tuleneda hoopis raudtorudest. Rapla Vesi on oma torustiku välja vahetanud ja plasti peale üle läinud, aga majasisesed vanad torud on tihtipeale just raudtorud. Käitleja vastutab torude eest kuni kinnistuni ja korrusmajas asuvad torud on ühistu vastutus. Õhuga reageerides võib pikemalt raudtorudes seisnud vesi saada juurde ebameeldiva lõhna ning määrida nõusid. Ka selle kohta ütleb Tiido, et see on kindlasti inimestele ebameeldiv, kuid tervisele selline vesi ohtu ei kujuta.
Kui osa inimesi on kraanivee tarbimise asemel otsustanud pudelivett osta, siis selle kohta ütleb Tiido, et tema oleks enne sellise otsuse langetamist ettevaatlik. Esiteks on pudelisse villitud Rapla omaga sarnasest puurkaevust tulnud vesi, mis läbib samamoodi puhastusseadmed ja filtrid. See pannakse plastpudelisse, mis võib seista teadmata aja, enne kui keegi pudeli avab.
Teisalt tulenevad mitmed kraaniveega seotud probleemid just sellest, et vesi seisab kaua torudes ja seistes tekib sellele juurde halb lõhn. Seisva vee puhul on see paratamatu. Kui tarvitatakse kraanivee asemel pudelivett, siis jääb vesi veelgi enam seisma ning probleem süveneb.
Tiido tuletab meelde, et Rapla vee seisukord on tegelikult varasemate aegadega võrreldes tunduvalt parem ja veevõrku on palju investeeritud. Pigem on probleem selles, et praegused ebamugavused on inimestele harjumatud.
Nõukogu on teadlik
Rapla Vesi AS-i nõukogu on viieliikmeline. Selle üks liige Tarmo Lukk ütleb, et nõukogu on probleemist teadlik. Rapla inimesena tõstataski just Lukk aasta alguses peetud nõukogu koosolekul küsimuse, millest tuleb vee ebameeldiv lõhn ja maitse. Lukk lisas, et teemat arutati tõsiselt ja põhjalikult ja nõukogu sai Rapla Vesi AS-i juhilt ammendavad vastused. Kõige tähtsam küsimus puudutas mõistagi vee mõju tervisele. Nõukogule jagatud info kohaselt on vesi tervisele täiesti kahjutu.
Ka Lukk ütles, et veekvaliteedi probleemid tekivad ühelt poolt ebaregulaarsest tarbimisest ja teisalt torude puhastamiseks vajalikest töödest. Näiteks kui päästeamet suures mahus vett tarbib, kipub see torudes setted lahti võtma. Muidugi on kokku lepitud, et süsteemi rahu püütakse võimalikult vähe häirida. Teisalt vajavad torud pidevat puhastamist ning selleks kasutatavad ained annavad maitses tunda. „Häirib mind ka, aga tervisele kahjulik ei ole,” ütles Lukk.
Küsimusele, kas joogivee ja kanalisatsiooni eest tasutava summa eest võiks eeldada paremat kvaliteeti, vastas Lukk, et teiste piirkondadega võrreldes on siinsed tasud pigem madalad. Ta lisas, et kahtlemata on teema emotsionaalne, kuid selle lahendamisega tegeletakse.
