Sisuturundus.
Raplas tegutseva terapeudi Peep Reino sõnul inimesi küll huvitab, aga pisut ka hirmutab mõte kaani- ja kuputeraapiast, kuid ta kinnitab, et kartmiseks põhjust ei ole.
Varasemast elust ja tööst Tallinnas loobunud terapeut Peep Reino pakub alates eelmise aasta septembrist oma kodutalus Sikeldi külas kaani- ja kuputeraapiat. Võtsime kaasa kaks julget naist ja käisime neid teraapiavõimalusi lähemalt uurimas.
Kuigi katsealune Ulvi, kes ei olnud varem kaaniteraapiat kogenud, oli esialgu teraapia suhtes ärev, soovis ta siiski kogemuse võrra rikkamaks saada ja omal nahal kaanid ära proovida. Terapeut Peep Reino selgitab, et esimesel visiidil pannakse kaanid alati põlvede piirkonda, et selgeks teha, kas inimesel võib olla kaanide poolt eritatavate ainete suhtes allergiat. Nimelt eritavad kaanid 400 erinevat ainet, mis avaldavad inimorganismile mõju. Kui teraapiaseansi järel tõuseb patsiendil palavik, on alust arvata, et tegemist on allergianähuga. Reino sõnul on allergianähtude ilmnemine siiski pigem haruldane.
Esimeseks ülesandeks saab kaani põlve piirkonda kinnihaagitamine. See võtab olenevalt inimese ärevusest aega mõnest sekundist kuni mitme minutini. „Kui inimene on närvis, ei taha kaan külge hakata,” selgitab Reino. Mõne aja pärast teeb kaan siiski oma hammustuse ja seejärel teinegi. Meie katsealusele paneb Reino ühe kaani kummalegi jalale. Ulvi kinnitab, et kaani hammustus ei ole valus, meenutab sääsehammustust. Paari minutiga kaob ka ärevus ja hirm võõraste olendite suhtes. Protseduur kestab kokku 45 minutit.
Sobib ka tervetele
Terapeudi sõnul käivad inimesed kaaniteraapias erinevatel põhjustel. Kaaniteraapia mõjutab vereringet, vedeldab verd, alandab kolesterooli- ja veresuhkrutaset ning parandab armkudet, kuid abi on saadud ka näiteks uneprobleemide korral. Kaaniteraapia ei ole keelatud ka täiesti tervele inimesele, kes soovib niisama end turgutada. Teraapia on aga vastunäidustatud inimestele, kellel on hiljuti olnud operatsioon, kes põevad hilises staadiumis vähki või kannatavad hemofiilia all. Lisaks välditakse protseduuri läbiviimist vaimuhaigetele ja lastele, kuna nad võivad ettearvamatult käituda.
Enamasti soovitab Reino inimestel kogeda kaaniteraapiat kuurina, viis kuni kümme korda, sagedusega paar korda nädalas. Esimesel korral paigutatakse kaanid põlvepiirkonda, hiljem vastavalt vajadusele inimese probleemsetesse piirkondadesse. Peamiselt pannakse kaane terapeudi sõnul aga just seitsmendale kaelalülile ja alaseljale: „Need on kõige paremad punktid, kus mõju organismile on kõige tõhusam.” Reino selgitab, et kaanid on targad olendid, kes igalt poolt kinni ei hakkagi, vaid valivad alati akupunktuuripunktid, mille kaudu saab organismi mõjutada.
Need kaanid, kelle abil kaaniteraapiat läbi viiakse, ei ole samad, kes elavad meie kodumaistes veekogudes. Reino räägib, et Venemaal, Poolas ja Leedus on spetsiaalsed vabrikud, kus ravikaane kasvatatakse. Eestisse toob neid Eesti üks tunnustatumaid kaaniterapeute ja Põlistarkuse ja Rahvaravi Kooli loodusravi õpetaja Olena Andrejeva, kes oli ka Reino õpetaja. Eestisse saabudes on kaanidel olemas vajalikud sertifikaadid Terviseametilt ja Veterinaarametilt. Inimese ootel kaane hoiab terapeut külmkapis purgis ja selliselt võivad nad elada umbes aasta kuni poolteist. Kui kaan on oma töö inimesel ära teinud, ta utiliseeritakse, et vere kaudu levivad haigused edasi ei kanduks. Seega kasutatakse kaani vaid ühel korral.
Iga patsient saab kaaniteraapiale tulles kaasa ka juhendi, kuidas tegutseda pärast protseduuri, kuna kaanihammustuse haav võib vahel veritseda suisa kaks ööpäeva ja sellest tulenevalt tuleb vajadusel vahetada plaastrit ning hoiduda sel perioodil intensiivsest trennist, kuumast saunast ja vannist.
Aitavad kehal end tervendada
Kaanid on südame-veresoonkonna haiguste raviks, aga kupud lihaste ja liigeste vaevuste leevendamiseks. Selleks, et kuputeraapiast osa saada, võtab meie tubli katsealune Kaire ülakeha paljaks ja heidab kõhuli massaažilauale pikali. Kaire kinnitab, et on täiesti terve inimene ega oska millegi üle kurta, kuid terapeudi sõnul ei ole kuputeraapia kellelegi vastunäidustatud. Peamiselt tulevad inimesed kuputeraapiasse selja- ja liigesevaluga, kuid Reino sõnul käib tema juures ka üks insuldi üle elanud meesterahvas, kes on öelnud, et teraapia aitab tal oma keha liikuma saada.
Kuputeraapiaga käib kaasas ka kerge massaaž enne ja pärast kuppude paigaldamist. Kui massaaž tehtud, hakkab terapeut ükshaaval kuppe seljale paigutama. Reino selgitab, et Hiina meditsiini järgi jooksevad mööda selgroogu paralleelselt kaks meridiaani ja kui nad on n-ö kinni, siis tekivad valud ja haigused. „Kupud aitavad energia liikuma panna ja keha hakkab end ise tervendama,” ütleb ta.
Vaakumiga seljale asetatud kupud tekitavad Kairel näpistamise tunde ja kui üks kuppudest päris valu tegema hakkab, vähendab terapeut kohe survet. Protseduur kestab kokku 45 minutit. Pärast protseduuri jäävad toimunut paariks päevaks meenutama rõngad, mis on seda sinisemad, mida haigem inimene parasjagu on. Tumedad laigud viitavad terapeudi sõnul nii vererõhuga seotud probleemidele kui ka siseorganite haigustele.
Meie katsealusele jäävad üsna leebed, pigem roosakad laigud, mis näevad küll välja valusad, kuid Kaire sõnul siiski valu ei tekita. Pärast kuppude eemaldamist terapeut „kraabib” õrnalt spetsiaalse vahendiga selga, mis aitab veelgi parandada vereringet ning lõdvestada neid lihaseid, mis kupuga pingesse tõmmati.
Kui inimesel on konkreetne mure, peaks ta teraapiate tervendavat mõju tundma terapeudi sõnul üsna kohe. Kuna meie katsealustel millegi üle kurta polnud, ei tunne nad end ka kohe eriliselt tervemana, kuid halvemini ka mitte, ning julgevad soovitada teraapiaid teistele, kes seda võiks tahta proovida või vajada.
Teraapiaid viib Reino läbi oma kodutalus selleks kohandatud ruumides. Ühe kuputeraapia seansi hind on kümme eurot ja kaaniteraapial kakskümmend eurot. Eraldi kokku leppides on terapeut nõus kliendile Raplasse järele tulema ja pärast protseduuri ka tagasi viima. Lisaks kaani- ja kuputeraapiale on Reinol plaanis läbi viima hakata hüpnoteraapiat, mille kursuse läbimise kohta tal samuti tunnistus seinal ripub, kuid enne inimestega töötamist soovib ta siiski oma teadmisi ja oskusi veel arendada.
