Katri Reinsalu / foto: siim Solman.
Hageris on alles avatud puutöökoda, kus tegutseb ettevõte Wundy OÜ. Selle nime all teeb kõikvõimalikku puutööd Siim Kirsipuu.
Oma uude töökotta kolis Kirsipuu alles eelmisel nädalal. Ta ütles, et pole veel õieti sissegi elada jõudnud. Kuigi masinad on ta aastate jooksul endale ise kokku ostnud, on asukoht uus ja võimalused suuremad.
Selle tunnistuseks, et töökojas tegeletakse puutööga, on põrandal paar saepuruhunnikut nagu õigele töökojale kohane. Ise ütles Kirsipuu, et viib ellu klientide soove ning see tähendab, et tehtud tööde valik on üsna lai. Põhiliselt saab tema käte vahel valminud tööd jagada kolmeks: eritellimusmööbel, terrasside ehitus ja projekteerimine ning CNC-masinaga tootmine. Viimane neist töötleb puitu vastavalt arvutiprogrammiga ette antud käskudele.
Kirsipuu selgitas, et vaid ühe alaga ei tasuks töökoja rent end ära. Kolm eri suunda kokku annavad juba paremad teenimisvõimalused ja lootuse, et puutööst võiks kunagi saadagi mehe peamine amet. Täna teeb ta seda teise töö kõrvalt ja nädalavahetustel. Naljaga pooleks tähendab see 16-tunniseid tööpäevi iga päev. Selline elu on vaimselt ja füüsiliselt üksjagu kurnav.
Oma hobi ja töökoha ühendamiseks lõi Kirsipuu umbes aasta tagasi ettevõtte Wundy OÜ. Huvi puutöö vastu tekkis juba aastaid enne seda. Kirsipuu rääkis, et nokitseda on talle terve elu meeldinud. Puutöö oli selleks lihtsalt parim väljund.
Olulist rolli puutöö kasuks otsustamisel mängis aga laevaehitaja ja ärimees Jaan Kõrsmaa, kes otsis umbes kuus aastat tagasi nii-öelda mantlipärijat, kellele oma teadmised puulaevade ehitamisest ja remontimisest edasi anda. Sellest kuulis Kirsipuu oma tuttava kaudu. Mees otsustas võimalusest kinni haarata ja käis ligi kaks aastat oma vabast ajast ja tasu saamata Kõrsmaa juures teadmisi omandamas.
Valdkond, millega Kõrsmaa tegeles, oli niivõrd kitsas, et Eestis oli veel vaid viis inimest, kes sama asjaga tegelesid. Kirsipuu ütles, et tegemist oli pigem teoreetilise mentorlusega. Oluline oli aga see, et Kõrsmaa õpetas tööd tegema ja suhtumist töösse. Sealt sai Kirsipuu kaasa ka suhtumise, et enne tuleb tööd teha ja siis oodata palka. Mitte vastupidi, nagu praegu tihtipeale juhtub.
Kõikvõimalikud muud teadmised on mees omal käel omandanud. Selleks on ta kasutanud välismaiste koolide veebimaterjale ja need põhjalikult läbi töötanud. Ta lisas, et Eestis on puutööga tegelemine lihtsam kui piiri taga. Siin ei nõuta sult kõikvõimalikke sertifikaate veel enne, kui sa alustad. Kui sul on ideid ja oskusi, võid sa teha, mida soovid. „Äri surm on see, kui ideed ei ole,“ ütles Kirsipuu.
Töökojas ringi uudistades jääb peaaegu igas nurgas mõni puutööks vajalik masin silma. Kirsipuu ise ütles, et masinapark on täpselt selline, et sellega võib teha mis iganes pähe tuleb. Võimalused on laiad, kui vaid pea tööle panna ja lahendusi otsida.
Teemegi väikese ringkäigu töökojas, et mees saaks oma masinatest paar sõna rääkida. Esimesena peatume CNC-masina ees. Kirsipuu selgitas, et tegemist on väikesemõõtmelise masinaga, millega saab töödelda 30×20 cm pinda. Tema enda jaoks on see masin hetkel kõige põnevam. Arvutis valmis tehtud kujundus söödetakse masinale ette, mis asub seda siis ellu viima. Sisuliselt saab selle masinaga teha kõike, mis pähe tuleb ja antud formaati mahub: liistudest tassialuste ja lauakelladeni välja. Lõpptulemus võib jääda vägagi detailne. Aga ka selles osas tuleb kasutada ratsionaalset mõtlemist.
Väärt Raplamaa Toote poe jaoks mõtles Kirsipuu Rapla tekstiga tassialuseid teha. Esimesed katsetused näevad vägagi efektsed välja. Mees ise rääkis, et tegelikult saaks neid veelgi detailsemaks muuta, kuid siis kerkiks nende hind 50 euroni ja see ei oleks enam mõistlik. Puutöö puhul tuleb tihti mõelda, kust jookseb ratsionaalsuse piir, et asja hind ostjat lootusetult minema ei peletaks.
Kohe CNC-masina juures on valmimas üks korralik tugev ja suur töölaud. Kirsipuu naeris ise ka, et laud valmib kaua. Tahtes aga korralikku asja, tulebki arvestada suure ajakuluga. Laud peab ju lõpuks kannatama korralikku raskust ja näiteks haamriga tagumist.
Veel on Kirsipuul kasutusel järkamissaag, platesaag ja paksusmasin. Nii mõnigi tema kasutuses olev masin võib olla vaid ühe kindla töö tegemiseks. Kirsipuu aga räägib, et puutööd tehes läheb sisuliselt pool aega uute lahenduste väljamõtlemiseks. Nii teeb ta näiteks tapiauke ka järkamissae abil, mitte peitliga. Nutikas lahendus hoiab kokku palju aega ja aitab ühest masinast palju enam kasu lõigata.
Samuti on Kirsipuu saanud aja jooksul selgeks, et odav tähendab paraku ka kehvemat kvaliteeti. Nii tasub kümneeurose saetera asemel siiski 150-eurose poole vaadata. Esimesega saad sa kaks korda lõigata, enne kui see nüriks läheb. Teine ei näita ka pärast pikemat kasutamist kulumismärke.
Paksusmasin aitab puidu kaliibrisse lõigata, et mõõdud täpselt vajaminevale vastaksid. Selle masina juures on hunnik saepuru. Mehe sõnul on see nii umbes kahe tunni töö. Oma ettevõtet luues tuleb loomulikult kõik läbi mõelda. Ka see, mida hakata peale saepuruga. Kirsipuu sõnul võtab suuremad laastud vastu loomaaed. Ülejäänust võiks süütetablette teha.
Masinapargi tutvustiiru lõpetuseks tõdes aga Kirsipuu, et tegelikult meeldib talle väga ka traditsiooniline puutööndus, kus ei kasutata elektritööriistu. Kõik tappliigesed on käsitsi tehtud ja neid on tohutult palju. Tema jaoks on selliste lahenduste väljamõtlemine huvitav. Samas on selge, et sellisel kujul puutöö võtab tohutult aega ja muudab valmiva toote hinna väga kõrgeks. Pigem on Kirsipuu leidlik ja kasutab traditsioonilise puutöö teatud nüansse igapäevase puutöö kõrval ja püüab tunnetada piiri, kustmaalt see end enam ära ei tasu.
Kvaliteetset materjali raske leida
Kohe, kui Kirsipuu puutööga tõsisemalt alustas, oli toodete valik üsna lai. Ta on alati lähtunud sellest, et teeb seda, mida tellitakse. Hiljuti liitus ta MTÜ-ga Väärt Raplamaa Toode ja see on esimene kord, kui ta midagi ise valmis teeb ja poodi müüki viib. Seni on ta alati tellimusi täitnud.
Eritellimusmööbel on kahtlemata väärtuslik ning samal ajal mõistagi märksa kallim kui masstoodang. Küsin, kuidas on kulgenud klientide leidmine. Kirsipuu tõdes, et huvilisi on muidugi rohkem kui neid, kes reaalselt tellimuseni jõuavad. Inimesed ei ole kuigi hästi kursis, mis puidust ja eritellimusena valminud töö aus hind on. Ka Kirsipuu ise tõdes, et see on kallis. Juba ainuüksi korralik tooraine on üüratult kallis, kui soovid kvaliteetset puitu. Nii juhtubki, et alguses vägagi huvitatud klient kaob pärast hinna kuulmist. Õnneks on piisavalt ka neid, kes ei lase end heidutada ja valivad kvaliteetse materjali ning põneva lahenduse.
Põnevatest ja keerulistest projektidest tõi mees välja näiteks luksusjahi tiigiteki. Kõrsmaa käe all õppides sai selgeks, et hästi on see tehtud siis, kui kahe puidu liitmisel ei mahu nende vahele ka paberileht. See eeldab väga põhjalikku eeltööd. Kirsipuu toonitas, et olenemata projektist on eeltöö kõige olulisem kvaliteetse tulemuse saavutamisel.
Kasvõi terrassi projekteerimine algab sellest, et klient saadab oma soovid ja ehk ka veidi pildimaterjali, mida ta projektist ootab. Sellele järgneb põhjalik töö Kirsipuu poolt, kes joonistab arvutis kogu projekti koos iga väiksemagi detailiga üles. Kõige värskem terrassiprojekt sai alguse juba eelmisel suvel. Detailide paberile saamine võttis aega kolm tervet tööpäeva ja mahtus 30 lehekülje peale. See annab aimu, kui suur töö tuleb enne haamri kättevõtmist ära teha. Seda kõike aga sujuva koostöö nimel.
Veel enne projektiga alustamist tuleb samuti arvestada materjali ja selle eripäradega. Puit on Kirsipuu sõnul elav materjal. Ka pärast metsas mahavõtmist ja töötlemist ta „elab” edasi. Naljaga pooleks öeldes tujutseb nagu naine. Mees rääkis, et kui kolm kaske töökotta tuua, on nad kõik erinevad ja käituvad omamoodi.
Materjal on kapriisne ja Kirsipuu tõdes, et puitu õpib ta ilmselt elu lõpuni tundma. Teisalt teeb see muidugi töö ka sellevõrra põnevamaks. Näiteks metallitöö Kirsipuud kuigi palju ei paelu. Metallist millegi valmistamine võib küll huvitav olla, kuid materjal on nii-öelda surnud, see ei muutu. Ainukeseks „surnud” puiduks peab ta termotöödeldud puitu ning seda tema töökojast leida ei saa.
Kirsipuu sõnul on materjali leidmine Eestis paras peavalu. On vaid loetud ettevõtted, keda saab usaldada ja kes on valmis võtma ka vastutuse, et nende müüdav puit vastab väljareklaamitule. Paljud ettevõtted lubavad üht, kuid reaalsuses saad sa sealt hoopis teistlaadi puitu.
Kirsipuu rääkis, et puidu kvaliteet seisneb selle hoiustamises. Tislerikuiva puidu niiskustase on 8 kuni maksimaalselt 10 protsenti. Oma niiskusmõõtjaga puitu vahendavasse ettevõttesse kohale minnes saab tihtipeale väga negatiivse reaktsiooni. Kirsipuu selgitas, et tehakse kiirkuivatust ja luisatakse niiskustaseme kohta. Kvaliteetne puit on aga kvaliteetse mööbli, terrassi või mille tahes alus.
Puidu hankimiseks on Kirsipuu leidnud usaldusväärseid ettevõtteid, kes toovad oma puidu Lätist, Leedust, Poolast ja Ukrainast sisse. Otsekontakt lehise hankimiseks on mehel ka Venemaal. Kui aga puitu on vaja väga kiiresti, tuleb saada hakkama sellega, mida turg parasjagu pakub. See mõistagi teeb mehele lisatööd juurde, mida ta tavaliselt tagasi ei teeni.
Parim puit millegi valmistamiseks on traditsiooniliselt tamm. Sellele on ka alternatiive näiteks mahagoni näol. Meil kasutatakse ka palju saart. Kirsipuu ise on seda meelt, et kaske võiks rohkem kasutada. See kipub aga defitsiit olema, sest enamik sellest läheb paberivabrikusse.
Lõpuks on tema sõnul Raplamaal hea puutööd teha, sest siin on palju eraisikuid, kes on endale ise puitu kõrvale pannud. Nii jääb materjali otsimise samm üldse vahele ja saab asuda kohe projekti planeerimise juurde. Tallinnas sellist luksust ei kohta.
Lisaks toote valmistamisele võtab Kirsipuu enda peale ka kõik, mis puudutab transporti ja paigaldamist. Nii on ta kindel, et kõik saab õigesti tehtud. Samuti pakub ta oma klientidele terrasside puhul välja, et tuleb teeb selle iga-aastase hoolduse ise ära. Terrasside puhul lihtsalt paraku on nii, et neid tuleb hooldada iga aasta, et need ka vastu peaksid.
Oluline osa puutöö tegemisel on puidu viimistlemine. Kirsipuu püüab selles valdkonnas võimalikult looduslähedane olla ja kasutab enamasti vaid peitsi ja õlisid. Muidugi on esemeid ja olukordi, kus tuleb ka kangemaid vahendeid kasutada, kuid tavaliselt saab kahe eelpool mainituga hakkama.
Ta leiab, et see annab tootele lisandväärtuse, kui viimistlemiseks on kasutatud aineid, mis on inim- ja loodussõbralikud ja mille kokkupuutel toiduga midagi ohtlikku ei eritu.
Enamik mööbliesemeid on pärast kliendile üleandmist võrdlemisi hooldusvabad. Muidugi kipuvad nad igapäevaelu käigus erinevaid kahjustusi saama, aga see ongi Kirsipuu arvates normaalne. Poleks mõistlik osta kalli raha eest kohvilauda, mida reaalselt kasutada ei tihka.
