Helerin Väronen.
Tallinna halduskohus ei rahuldanud kaebajate taotlust esialgse õiguskaitse saamiseks.
Eesti Looduskaitse Selts, MTÜ Avalikult Rail Balticust, kaks eraisikut ja ainukese omavalitsusena Kohila vallavalitsus esitasid Tallinna halduskohtusse kaebused Rail Balticu maakonnaplaneeringute tühistamiseks. Kaebused jõudsid kohtusse 15. märtsil.
Kaebuse esitanute arvates on Rail Balticuga seoses tehtud paljud otsused ilma vajalikke inimesi kaasamata, subjektiivselt ja arvestatud pole kvalitatiivsete näitajatega. Kaebused ei ole esitatud otseselt raudtee tuleku vastu, vaid selle vastu, kuhu ja kuidas see tuleb. Samuti on kaebuse esitanutel küsimus, kas planeeringuprotsess on toimunud õiguspäraselt.
Kohila vallavanem Heiki Hepner sõnas, et kohtusse mindi sellepärast, et valla ettepanekuid trassi valimisel pole arvestatud. Rail Balticu planeerijate argumendid praeguse trassikoridori kasuks on Hepneri sõnul subjektiivsed. Hepner sõnas, et nad ise näevad 16C trassi puhul kahte probleemi, üks on müratõkete küsimus ja teine on Loone ökoviadukt, mille puhul pole planeeringusse märgitud, et seda peaks kuidagi käsitlema.
Kohila valla poolt pakuti välja trassivariant 16D, kuid see ei osutunud valituks, kuna väideti, et Salutaguse mõisa arendusalal saab olema 200 kõrgepalgalist töökohta. Seda lubati aga neli aastat tagasi ja Hepneri sõnul pole sinnani teejuppigi tehtud.
Kohtusse mineku esimeseks sammuks oli esmase õiguskaitse taotlemine, ehk mis saab planeeringutega menetluse kestel. Tänaseks on selgunud, et esimese astme kohus esmase õiguskaitse taotlust ei rahuldanud. Hepneri sõnul oli põhjenduseks toodud see, et raudtee ehitusprojektidega ei alustata enne 2019. aasta teist poolt ja seega ei peetud õiguskaitset otstarbekaks. Otsus on küll edasikaevatav.
Edasi hakkab kohus analüüsima, kas menetluses tehti vigu ja kui tehti, siis kas need on sellised, mille pärast on vaja Rail Balticu planeering tühistada.
MTÜ Avalikult Rail Balticust pressiteates seisab, et juba suvel lubas endine peaminister Andres Tarand, et Rail Balticu lepingu ratifitseerimine toob endaga kaasa kohtuasja. Eesti on allkirjastanud Århusi konventsiooni, millega lepiti kokku, et kõik keskkonnaküsimused on avalikud, kuid Tarand on öelnud, et Rail Balticu avalikel aruteludel on osalenud vaid raudtee piirkonna elanikud, kuigi see puudutab tervet Eestit.
