Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Möödunud kolmapäeval viibis Rapla maakonnas president Kersti Kaljulaid. Hommikul külastas ta Märjamaa gümnaasiumi. Seejärel võõrustas presidenti Kaiu LT farmi juht Margus Muld, kes pälvis möödunud aastal parima piimakarjakasvataja ja aasta põllumehe tiitli.
Pärastlõunal kohtus Kaljulaid aga Rapla vallavanema Piret Minni ning volikogu esimehe Rene Kokaga. Pärast seda tegi ta väikese ülevaate oma tööst volikogu liikmetele ning üheskoos arutati üles kerkinud küsimusi. Pärast seda suundus president tagasi Märjamaale, kus toimus sarnane kohtumine sealsete vallajuhtidega.
Mis sõnumiga te Rapla maakonda tulite?
Kersti Kaljulaid: See on üheteistkümnes liitunud omavalitsus, kuhu ma tulin ja kahtlemata selleks, et tunnustada volikogu selle eest, et liitumisprotsess on lõpule jõudnud. Ja selleks, et rääkida, mis on need kiiremad teemad, millega ma loodan, et volikogu leiab aega tegeleda.
Valdadel on võrdlemisi erinevad lähenemised sotsiaalküsimustele, sotsiaalhoolekandeküsimustele ja puuetega inimeste probleemidele. On väga oluline, et kohalikud omavalitsused lahendaksid selle küsimuse kiiresti ja õigesti. Me ju tahame, et see jääks kohalike omavalitsuste pädevusse, sest keskelt ei näe, kes kus mida vajab. Võrreldes paljude teiste riikidega on meil imeline kohalike omavalitsuste korraldus, kus kohalik omavalitsus on tõesti vaba tegema seda, mida ta õigeks peab. Rääkisime ka õmblusteta ühiskonnast ehk kohalikust kogukonnast, kellele saab toetuda selleks, et vallavalitsus ja volikogu ei oleks üksinda valla korraldamises, arendamises ja siinsetes tegudes. On oluline, et need inimesed, kes enne liitumist oma kandis volikogusse kuulusid, leiaksid nüüd oma koha kodanikuühiskonna raames, et oma kodukohas edasi panustada nii, nagu nemad seda tahavad.
Mul on väga hea meel öelda, et ma pole pidanud kumbagi neist teemadest siinkandis müüma. Pigem vastupidi. Inimesed on väga nõus, et need on olulised teemad.
Natuke rääkisime ka laiapindsest riigikaitsest. Kas kiirete ümberkorralduste käigus on jõutud mõtelda ja ollakse valmis, kuidas käituda, kui juhtub mõni hädaolukord nagu keemiaõnnetus või suurem torm. Kas on mõteldud, kuidas sellises olukorras reageerida. Mulle tundub, et laiapindne riigikaitse on natuke nagu sotsiaalkaitse, kus me oleme alati arvanud, et saame jõukamaks ja küll siis ise tuleb välja. Tegelikult tuleb neile teemadele väga palju tähelepanu pöörata.
Sõna said ka kohale tulnud volikoguliikmed. Millist infot te neilt ootasite? Mis küsimused üles kerkisid?
Kuna ma alustan neid kohtumisi väikese ülevaatega välis- ja julgeolekupoliitikast ja sellest, mida me seal Tallinnas üldse teeme, et Eestil oleks maailmas julge olla, oli päris palju küsimusi nendel teemadel. See näitab, et inimestele on väga vaja otsest kontakti rääkimaks ka sellest, mis võib-olla otseselt tööd ei puuduta. Rääkisime eesseisvatest välisvisiitidest, Prantsusmaast, Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, suhetest Venemaaga. Kõigest sellest, mis meid ümbritseb.
Rääkisime ka eesti koolist ja kuidas mina seda näen. Mina näen, et ühtluskool on loodusvara. Rääkisime ka majanduselu puudutavatest küsimustest. Üsna seinast seina.
Oli ka küsimus, milline on presidendi roll märgata ja võib-olla ära hoida midagi, mis ei tundu kõige õigem. Me ju teame, milline on Eesti põhiseadus. Aga kindlasti see, kui mina räägin ja inimesed mõtlevad kaasa, tekitab arutelusid. Kasvõi arutelusid, kuidas kasutada Euroopa raha. Kas teha korda kõik väikeste kohtade teed või kasutada seda raha kusagil, kus raha niigi vähe?
Kui erinevad on olnud külastatud omavalitsustes üles kerkinud küsimused ja probleemid?
On loomulikult ka kohaspetsiifilisi küsimusi, aga tegelikult on omavalitsused pigem sarnased olnud. Inimesed räägivad lahendustest, mida nad otsivad ja leiavad. Mulle tundub, et see lootus ja usk, et kui meil on vähem omavalitsusi, siis volikogude ja vallavalitsuste juhtimiskvaliteet võiks tõusta, on ka realiseerinud. Suurem konkurents toob parema tulemuse.
Enne Raplasse jõudmist külastasite Kaiu LT farmi. Millest selline peatus?
Mulle meeldib käia ettevõtetes, mis on hästi juhitud, ja vaadata, kuidas selleni on jõutud. Trigon on selles mõttes esimene pääsuke, et meil ei ole kuigi palju väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid, kes on seadnud eesmärgiks tegeleda just selles sektoris maaeluga. Tööstuses on see märksa tavalisem, et on välisinvestor.
Vaatasime, kuidas seda farmi on arendatud, milline on arenguloogika ja vestlesime tegelikult piimatootmise ja piimasektori teemadel üldiselt. Mul on seda teadmist vaja, mis nendel on, selleks, et mõnikord jällegi teha seda, mis on mu põhitöö ehk küsida küsimusi, millele me peame vastama. Kasvõi see, mis puudutab järgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi.
Rapla maakonnas tegi liitumise lisaks Raplale ja Märjamaale läbi ka Kehtna vald. Kas on plaanis ka Kehtnat külastada?
Ma tahaksin jõuda kõikidesse nendesse volikogudesse, mis koosnevad liitunud valdadest. Ma ei tea, kas ma jõuan päris kõikidesse selle aastaga, sest meil on juubeliaastal hästi palju sissetulevaid visiite. Plaan on nad kõik kindlasti läbi käia, et me oleksime ühesuguses inforuumis.
*
Muljeid presidendi visiidist:
Volikogu esimees Rene Kokk: Visiit oli ootuspärane, hea meel on selle üle, et president oli kaasanud ka nõunikud oma visiidile ning üht-teist märgiti üles meie murekohtadest, mis vajavad arutlust ja lahendusi.
Juttu oli sellest, et suuremates omavalitsustes saab olema senisest olulisem roll just inimestel endil, et arendada oma kodukohta, aidata üksteist ning seeläbi tugevdada kodanikuühiskonda ja riiki tervikuna.
Presidendi, volikogu esimehe ja vallavanema vestluses arutati erinevaid teemasid, näiteks riigimajade kontseptsiooni ning Rapla riigimaja. Tuleks üle vaadata, miks riigiasutused kolivad pigem erapindadele, mitte ei tule riigimajasse, kuhu võiksid riigiteenused koonduda. Riigi kohalolekust ka suuremas plaanis, postiteenused, maanteeameti büroo vajalikkusest maakonnakeskustes, haridusvaldkonnas toimuvatest muudatustest vallas.
Volikogu liige Age Rebel: Oli informatiivne kohtumine, kus saime teada, millega president sisuliselt iga päev tegeleb. See pool ei paista meedia vahendusel ju välja. Rääkis pikalt Eesti suhetest ja üleüldistest teemadest. Kogu aeg oli huvitav ja ei tahtnud teda katkestada. Ma pole küll kunagi ühegi presidendiga isiklikult kohtunud, kuid president jättis endast väga hea mulje. Ta oli väga avatud ja vaba, hea suhtleja ja kõneleja.
Üles kerkinud küsimused ei olnud kuigi palju meie maakonnaga seotud. Paar küsimust puudutasid Raplat kui Tallinna lähedal seisvat eeslinna. Enamasti tunti huvi siiski üldise olukorra vastu Eestis, välissuhete, presidendi järgnevate kohtumiste ja nende eesmärgi vastu.
Hariduskomisjoni esimees Alar Mutli: Kui kohtumise eesmärk oli ühinenud valdade volikogudega kohtuda ja volikogu liikmetega vestelda, siis seda eesmärki täitis see kindlasti. Meie saime infot ja tema samuti. Mil määral ta saadud infot kasutab, ma öelda ei oska. Minu meelest oli tore kohtumine ja president jättis mulle hea mulje.
Küsimusi tuli tõesti igast valdkonnast. Kuna need ei olnud kuidagi eelnevalt kokku lepitud, siis saigi igaüks küsida täpselt seda, mida tahtis ja mille vastu huvi tundis. Paljud neist olid muidugi välispoliitikaga seotud, sest suurem osa presidendi eelnevast kõnest keskendus sellele.
Kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Väino Sassi: Suur osa ajast kulus presidendil ülevaate andmiseks, mis tal hetkel käsil ja mis lähiajal toimumas on. Oli võimalus ka mõned küsimused esitada. Neile, mis puudutasid kohaliku elu korraldust, oskas ta päris diplomaatiliselt vastata. Mulle jäi mulje, et ta tahtis end pigem kurssi viia sellega, mis siin toimub ja teada, mis siin oluline on. Minule jättis ta positiivse mulje. President oli sõbralik ja avatud. Minu jaoks oli see päris üllatav, arvestades, et senised presidendid on natuke teistsugused olnud. Võib öelda, et tegemist on rahvainimesega.
Mina küsisin temalt kahte asja. Esiteks seda, kas ta teab, kuidas Putin valimisvõidu puhul saadetud õnnitluse vastu võttis ja kas selle osas on ka tagasisidet. Veel küsisin eelseisvate visiitide ja nende eesmärgi kohta.
