Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen
Alates 15. märtsist on Rapla maakonna uus rahvakultuuri spetsialist Vigala kandist pärit Triinu Ülemaante.
Küsisime, millised on tema varasemad kokkupuuted rahvakultuuriga ja mida ta sellelt ametikohalt ootab ja loodab ning millega ta kindlasti tegeleda tahab.
Millised on su varasemad seosed rahvakultuuriga?
Ma olen tegelikult päris väiksena juba, kuue-seitsmeaastasest peale mänginud kannelt. Vanemad meisterdasid kandle ja sellest ajast oled mänginud. Viimastel aegadel on see küll väga väheseks jäänud, kuna läksin kodukandist Vigalast ära ja polnud enam seda seltskonda, kellega koos mängida. Suviti Vigala folkloorilaagris ja üritustel olen küll mänginud. Veel olen ma laulnud kooris 12 aastat. Ja põhikoolis tantsisin rahvatantsu. Teatriga olen ka tegelenud, nii et igast asjast natukene on ikka küljes.
Sa oled pool kuud rahvakultuuri spetsialisti ametikohal olnud, mida oled selle ajaga jõudnud ära teha?
Väisasin eelmisel nädalal vaimse kultuuripärandi üritust. Aga praegu olen tegelenud rohkem andmete kogumise ja värskendamisega ning vaikselt plaaninud, mida edasi teha. Ja loonud kontakte omavalitsuste kultuurinõunikega. Praegu ma pole veel palju teha jõudnud, kuid aprill tundub tegus kuu tulevat.
Eelmine rahvakultuuri spetsialist oli Mari Tammar, millise pagasi tema sulle jättis?
Tal pooleli midagi polnud, pigem andis ta edasi info, mida ta on teinud nende aastate jooksul, ja kontaktid, kellelt kindlasti infot saaksin. Ma olen ise võrdlemisi värske, õpin alles, nii et kontaktid on hästi kasulikud. Ta ise on ka igati abiks.
Kas tundsid Marit varasemast ajast?
Ma teadsin nime ja nägu, kuid kontakti ei olnud. Nüüd saime lõpuks tuttavaks. Vigalas oli ja on seniajani küll Pärimusa laager ja Mari käis seal. Väiksena liikusin seal palju ringi, aitasin köögis ja näod jäid meelde.
Mida sa ülikoolis õppisid?
Õpin, juunis lõpetan. Avalikku haldust ja riigiteadust.
Kuidas see eriala praeguse tööga haakub? Kas ühisjooni on?
Tegelikult on küll ühisjooni, kuna Rahvakultuuri Keskus, mille all ma töötan, on riigi hallatav asutus ning alati tuleb kasuks teada, kuidas riigiaparaat ja kohalikud omavalitsused töötavad. Toetuste küsimisel on samamoodi vaja teda, kust raha küsida ja kellega koostööd teha. Hästi palju olen erinevaid kirjatöid-analüüse ülikooli ajal teinud, see tuleb ametikohal kasuks.
Kuidas sa selle töökoha said?
Sellele kohale oli konkurss, veebruarist vist. Siis ma ei arvanud, et ma sobiks siia. Kuid mingi aeg tuttavad utsitasid, et kandideeri. Proovisingi. Iseenesest on Rahvakultuuri Keskuses hästi toredad inimesed ja lõpuks tuli välja, et saingi selle koha. Ma olingi tol hetkel tegelikult tööotsingul. Praegu elan Tallinnas, aga töö pärast Raplasse kolida ei ole ka midagi, eriti kui on erialane töö ja asi, mis on lapsest saadik huvitanud.
Millised su ootused ja lootused sellel töökohal on?
Kindlasti ootan sellelt ametikohalt palju uusi tuttavaid, võrgustikke, kellega tulevikus koostööd teha. See on meeletu arenemisvõimalus minu jaoks. Kuna ma olen kuus aastat Raplamaalt ära olnud, saan tagasi juurte juurde tulla ja samas ka sellise huvitava teemaga tegelda. Nüüd on tulemas ka laulu- ja tantsupeod. Ma näen, kuidas see protsess käib, ja saan sellele kaasa aidata. Minu jaoks tuleb hästi huvitav aeg. Mingisugust kindlat visiooni ma veel välja ei ole mõelnud, et mis ma siin teha tahaks. Kuid kindlasti tahaks ma noori kaasata. Kuna ma ise olen ka noor inimene, tahaks leida mingi huvitava mooduse, kuidas noortele rahvakultuuri lähemale tuua.
Kas on hea tunne tagasi juurte juures olla?
Kindlasti on. Mul on endal hästi huvitav kogemus, et sattusin sellise pakkumise peale, mis tõi mu tagasi siia. Nii pikalt olen ära olnud. See ümbrus on ju tuttav, oma maakond siiski. Kutsus küll miski tagasi siia, alateadlikult kasvõi.
Mis on need teemad, millega rohkem tahaksid tegeleda?
Kindlasti vaimse kultuuripärandiga. On selline asi nagu vaimse kultuuripärandi nimistu, kust on Raplamaalt vaid neli sissekannet. Seda tahaks suurendada. See aasta on ka kultuuripärandi aasta ja teemakohane oleks sellega tegeleda. Vaikselt on juba mõtteid tulnud, nüüd tuleb inimestega suhelda, kokku kutsuda, nii-öelda brainstorm’i teha, et mis meil siin Raplamaal on ja mida võiks sinna nimistusse sisse kanda.
Noortega seoses teeb folkloorinõukogu sellise asja nagu sanditamise kultuuripärandi aasta puhul. See plaanitakse teha novembris, kui on mardisanditamine, niimoodi, et noored lähevad gruppidena santi jooksma ja teevad pilte, videosid, et jäädvustada seda sanditamise kultuuri. Selle kohta tulevad igasugu koolitused, infopäevad, kuhu ma ka ise lähen, lootuses hakata sellega tegelema ja kaasata noori sellest osa võtma. See tundub lahe projekt olevat, sügisel hakkab ilmselt suurem protsess pihta.
