Meie kehale ülimalt tähtsa D-vitamiini päevane kogus on teema, mis viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud ja küsimusi tekitanud. Mõningane segadus võib tekkida ka siis, kui võrrelda Eestis soovitatud norme teistes riikides sätestatud normidega.
Hea oleks meeles pidada, et just juurdevõetava D-vitamiini norm on suures seoses geograafilisest asukohast ja laiuskraadist. Sellest oleneb, kas ja kui palju D-vitamiini on lisaks päikese käes olemisele vaja juurde tarbida. Paljudel inglisekeelsetel lehtedel leiduv info ei pruugi seetõttu olla üle kantav Eesti oludesse. Üldreegliks on, et mida rohkem päikesepaistet ja mõõdukat UV kiirgust aasta lõikes, seda väiksemas koguses on vaja D-vitamiini tarbida toidulisandina.
Individuaalne lähenemine vitamiin D tarbimisele
Päevane kogus sõltub muidugi ka inimese vanusest ning tema terviseseisundist. Kuni 19aastastele on erinevate uuringute alusel piisavaks koguseks 10 µg (400 IU) päevas, täiskasvanutel 7 µg. Vanematel kui 60aastastel 20 µg (800 IU) päevas ning rasedatel ja imetavatel emadel on soovitatav lisatarbimine kuni 10 µg (400 IU) päevas.
Kui vitamiin D taset on vaja veres korrigeerida, suurenevad ka spetsialisti soovitusel vajalikud päevaannused, ulatudes vahel kuni 200µg (8000IU) koguseni.
Lisaks vanusele tuleb igal inimesel arvestada enda eluviisiga. Inimesed, kes viibivad kogu päeva tubastes oludes – näiteks töötavad kontoris, hobidega tegelevad siseruumides jne – saavad kindlasti päikesevalgusest vähem D-vitamiini, kui need, kelle kogu ärkvel oleku aeg möödubki õues.
Kui käia võimalikult tihti lõunapausi ajal päikese käes jalutamas või veeta muul ajal aega päikese käes, ei ole vaja ka päikeselisel hooajal nii palju tarvis vitamiin D taseme pärast muretseda.
Vitamiin D sünteesimise võimekus väheneb erinevate uuringute andmeil ka oluliselt vanuse kasvades. Kuigi enda vitamiinitase võib korras olla, ei tohi ära unustada vanemaid ja vanavanemaid, kes ei pruugi osata sellele tegurile esmapilgul tähelepanugi pöörata. Lühikese loetelu D-vitamiini puudusest märku andvatest terviseprobleemidest tõi välja ka Õhtuleht lühikeses veebiartiklis.
Kevadväsimus või hoopis D-vitamiini puudus?
Lisaks individuaalsusele tuleb arvestada ka aastaaegadega. Enamike inimese jaoks on üheks madalama energiatasemega ajaks aastas talve lõpp ja kevade algus – teisisõnu kevadväsimus.
Pikal pimedal talvel on vähe võimalusi keha turgutada, nii et kevadväsimus võib kõiki rabada. Enamjaolt peitub kevadväsimuse taga lihtsalt kehale vajalike vitamiinide puudus. Kui läbi talve – ja ka läbi aasta – D-vitamiini teadlikult juurde tarbida, võib üsna varsti avastada, et kevadväsimus on jäänud minevikku.
Möödunud sajanditel, kui inimesed veetsid suure osa oma ärkveloleku ajast väljas päikese käes, ei olnud ka antud vitamiini puudus sedavõrd suureks probleemiks. Ajad on aga muutunud ja pideva päikese käes olemise asemel kiputakse rohkem end siseruumidesse hoidma.
Kui ka sügisel või talvel päikest on, paistab see reeglina kõige kibedamal tööajal, mil päikeselisi päevaseid hetki kontoritöötajad tõenäoliselt nautida ei saa. Suviti väljas käies kasutatakse aga tihtipeale päikesekreemi, mis omakorda vähendab D-vitamiini sünteesimise efektiivsust.
D-vitamiini sünteesimisele aitab kaasa juba paarikümneminutiline mõõduka päikese käes viibimine, pikemad päikesevannid ei oma vitamiini omandamise mõistes lisaefekti. Seetõttu on oluline valida ka lühemaks ajaks päikese kätte minnes täpselt sobiva tugevusega päikesekreem.
Kiirtest aitab teha tarku otsuseid
Kõike eelnevat tasub arvesse võtta, kui mõelda vajalikule D-vitamiini päevasele kogusele ja sellele, kas on vaja vitamiini toidulisandina juurde võtta või mitte. Liigne D-vitamiin võib ka probleeme tekitada – muuhulgas viia kaltsiumit kehast välja ja tekitada neerudele tarbetut koormust.
Seega endal vitamiin D puudust kahtlustades ja enne toidulisandite võtmist tasub alustada D vitamiini kiirtestist valitud Benu apteekides, mis annab kiirelt usaldusväärse tulemuse.
Kiirtestist selgub, kas tegu on olulise vitamiinipuudusega. Sellele tulemusele toetuvalt saab juba edasi mõelda, et kuidas oma tervist toetada ja parandada.
Kui vitamiin D tase on kehas normist madalam, tasub spetsialistilt uurida lisainfot ka soovitatavate elustiilimuutuste osas.
SISUTURUNDUS
