Helerin Väronen.
AS Tariston ja Speedline Baltic OÜ taotlesid hiljuti keskkonnaametist kaevandamisloa pikendamist Alesti kruusakarjääris.
Kaevandamisluba sooviti pikendada kuni 4.11.2024, mis ühtiks kõrvalasuva kruusakarjääri kaevandamisloaga.
Veel märtsikuus oli Kohila vallavalitsus seisukohal, et kaevandamiseks pikendust ei anta, kuna 2012. aastal on Alesti järve kinnistule koostatud detailplaneering, mille järgi peaks pärast 2019. aastal kaevandamisloa lõppemist ala korrastatama virgestusalana. Selle teadmisega on hakanud hoogustuma ka üksikelamute ehitamine, millest lähimad asuvad 100-720 meetri kaugusel karjäärist.
Pärast maakomisjonis arutamist otsustati kaevandusluba pikendada. Seda siis küll viie aasta asemel üheks aastaks, kuni kuupäevani 4.11.2020. Lisaks anti üks aasta kruusakarjääri ala korrastamiseks virgestusmaana.
Kaevandamisloa pikendamise taotluses on AS Tariston välja toonud, et selles kruusakarjääris levib valdavalt madala kvaliteediga täiteliiv, mis on teinud selle realiseerimise mõnevõrra keeruliseks. See oli ka üks põhjus, miks Kohila vallavalitsus esialgu kaevandamisloa pikendamisele vastu oli.
AS Tariston eeldab siiski, et maavara väärindades on võimalik seda lõpuni ammendada ja kasutada keskkonna-, teede- ja üldehituseks. Näiteks loodetakse kaevandatavat maavara kasutada ära Rail Balticu trassi ehituses.
Kuigi seoses kaevandustega on kohalike hirmuks sageli põhjavee taseme alanemine ja vee kvaliteedi muutus, on keskkonnamõjude eelhinnangus, mis seoses Alesti kaevandamisloaga teostati, öeldud, et kaevandatav varu paikneb pealpool veetaset, nii et vett karjäärist välja ei pumbata ja põhjavee taset ei alandata.
Mõningane keskkonnamõju võib kaevandamisel ilmneda tolmu ja müra näol, kuid siinkohal on kaevandajal kohustus rakendada müra mõju vähendamiseks kindlaksmääratud tööaegu ja tolmu leviku vältimiseks tolmutõrjet.
