Helerin Väronen / fotod: Taimo Tammik.
Ingliste rüütlimõisa kultuuriaidas esitleti 20. aprillil kogukonnaraamatut „Ingliste sõnas ja pildis“. Koostaja ja üks autor Aare Hindremäe sõnas, et tegemist oli tähtsa sündmusega, mida varem pole olnud ega lähitulevikus tule ka.
Tegelikult ei olnud see vaid raamatuesitlus, vaid ühtlasi ka EV 100 kogukonnakingitus ja osa programmist „Eesti vabariik igas külas“.
Tegelikult oleks võinud raamatu pealkiri olla ka „Ingliste, meie inimesed“, ütles Hindremäe, kuna raamat on justkui peegeldus kohalikest inimestest. Pealkirja eeskujuks aga sai 1926. aastal välja antud teos „Kaiu sõnas ja pildis“, mida võib pidada Juuru kihelkonna esimeseks kogukondlikuks raamatuks.
Sel aastal võib Inglistel pidada mitmeid tähtpäevi. Näiteks sai 150 aastat tagasi Ingliste piirkonnas alguse järjepidev hariduselu Hõreda Helda küla ja Pae küla esimeste koolidega. Teiseks möödub mõisakooli avamisest 95 aastat. Ja selliseid tähtpäevi võiks leida veel ja veel.
Tänuõhtul kingiti esimene raamat külavanemale Kaisa Vahtmäele. Järgmised raamatud läksid kaheksale raamatu autorile. Esimene neist, kohapärimuse uurija Jüri Metssalu, kirjutas kohalikest pärimuslugudest, legendidest, pühapaikadest ja lohukividest. Hindremäe küsiski temalt, millega võisid küll esimesed inimesed 100 aastat tagasi tegeleda peale lohkude kivisse kraapimise. Ühe versiooni järgi usutakse, et lohukivid viitavad põllumajandusele, nii et ei ole ajaga midagi muutunud, põldu haritakse ikka ja alati. Teine autor oli kihelkonna ajaloo uurija Kalev Kask, kelle teema oli loodus, haldus ja inimesed.
Ajaloolane Hannes Vinnal on kirjutanud Ingliste mõisa ajaloost ja kuigi Ingliste lipul on küla esmamainimise daatumiks 1456, avastas Vinnal, et seal võiks olla ka 1379. Hanno Talving käsitles Ingliste vanemat kogukonda ja varasemat hariduselu enne mõisakooli. Uuemast hariduselust (1923-2005) kirjutas aga lastekirjanik Pille Matt, kelle jaoks kõige huvitavamad olid lastevanemate kaebaekirjad, mille lugemine vana kirjakeele tõttu võttis aega mitu õhtut.
Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson sattus koostöötajate paati aga alles siis, kui see rannast juba eemal, Tõnissoni sõnul lausa ulgumerel oli. Tema teemaks olid keerulised 40-ndad, mille jaoks olid kasutada kohalike inimeste mälestused. Teda üllataski, kui palju mälestusi on säilinud ja kui abivalmid on kohalikud inimesed. Tõnisson tunnistas, et töö oli raske, kuid tänu Hindremäe jäärapäisusele mitte alla anda sai ta võrratu kogemuse võrra rikkamaks.
Mahtra talurahvamuuseumi teaduri Rait Talvoja teemaks oli Ingliste külanõukogu. Hindremäe ise kirjutas ühismajanditest, seltsielust ja kultuuriloost, samuti leidis ta vajalikud inimesed ja võimalused, et see raamat sünniks. Inglistel pole ilmselt inimest, kelle ukse taga ta materjale ja infot küsimas käinud poleks. Pärast käsikirja valmimist on aga vaja inimest, kes vaataks üle õigekirja, sõnastuse ja ühtlustaks viitamise. Nii on selle raamatu omamoodi kasuema Viio Aitsam. Küljendas OÜ Rebellis ja OÜ Rajakaar.
Mõtte koostada Ingliste raamat pakkus kolm aastat tagasi, Lau raamatu esitlusel, välja tollane külavanem Andres Pärn. Värsked kogemused Lau raamatu koostamisest olid Hindremäel olemas ja nii hakkas idanema idee, millest kasvas välja tõeliselt tähelepanuväärne teos.
Õhtu teine osa puudutas hariduselu. On ju õpetaja maa sool ja regulaarse hariduselu 150-aastast ajalugu Inglistel on hea kogukonnaraamatuga seostada. Väikese mälestushetkega peeti meeles kõiki neid õpetajaid, keda siinilmas enam pole. Õpetajate tänamiseks loeti ette kõigi kunagise mõisakooli ja lasteaia-algkooli õpetajate nimed.
