Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Väljendid “tasuta lõunaid ei ole olemas” või “hind määrab kvaliteedi” kirjeldavad üsna hästi maakondliku tasuta ühistranspordi debatti, mis on kuude kaupa kestnud. Keskerakonna valimislubadusest alguse saanud arutelu jõudis aprillikuu viimasel päeval ühte vahefinišisse.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas 30. aprillil piletihinnamääruse, millega sätestatakse maakondliku bussitranspordi hindade piirmäärad. Esialgsest lubadusest ehk tasuta ühistranspordist jääb see üsna kaugele. Tegelikkuses paneb allkirjastatud määrus paika vahemiku, kui kõrge võib alates 1. juulist bussipileti hind riigi poolt doteeritud liinil olla, ning keelab praegusest kõrgemate piletihindade küsimise.
See määrus puudutab maakondlikke bussiliine, mida haldab uue nimega MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ning mis varasemalt kuulusid Rapla maavalitsuse kompetentsi. Määruses on sätestatud, et sõidukilomeetri kõrgeim hind tohib olla 0,0639 eurot kilomeetri kohta. Maakondliku liini maksimaalne hind võib seega olla 3 eurot ja 70 senti.
Kaugliini kõrgeim võimalik hind võib olla 11 eurot ja 10 senti. See tähendab, et riigi doteeritaval liinil, mis sõidab näiteks Haapsalust Tartusse ei või vedaja kõrgemat hinda küsida.
Ministri määrus ei kinnita konkreetseid piletihindasid. Pigem paneb see paika mänguruumi, kus järgnevad läbirääkimised toimuma hakkavad. Edasine tegevuskava näeb välja nii, et maanteeamet koordineeritult ühistranspordikeskusega koostab kõigis maakondades uue hinnapoliitika. Raplamaa omavalitsuste liit (ROL) ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on planeerinud oma läbirääkimised neljapäeva, 10. mai peale. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo ütles, et siis saadakse teada Rapla poole soovid ja mõtted ning vastavalt sellele kujunevad ka transpordikeskuse seisukohad.
Jõgisoo sõnul tuleb arutluse alla näiteks see, millistel liinidel oleks tarvis sõidugraafikut tihendada ning millised liinid võiks muuta nõudeliinideks. Ka kogukondadel on sealjuures võimalik oma arvamust avaldada. Näiteks ütles Jõgisoo, et juba on nende kõrvu jõudnud seisukoht, et tihendada tuleks graafikut Märjamaa ja Rapla vahelisel liinil. Põhjus seisneb selles, et praegu on reisijatel keeruline peale tööpäeva bussi peale jõuda. “Milline ühistransport ikkagi välja hakkab nägema – tasuline, tasuta, osaliselt tasuta – see selgub läbirääkimiste käigus. Samuti see, kuhu oleks vaja tihedamat graafikut,” sõnas Jõgisoo.
Alles hiljaaegu tuli omapoolse pöördumisega välja autoettevõtete liit, kes tasuta ühistranspordi ideed kritiseeris. Nende sõnul ei oleks tasuta ühistranspordi rakendumise korral võimalik ennustada, mis mõju on sellisel otsusel kommertsliinidele. Selles pöördumises oli kirjas, et kui riigil on kindel soov pakkuda tasuta või olulise soodustusega ühistransporti, siis tuleks seda teha moel, mis ei tõrju kommertsliinivedu turult välja. Autoettevõtete liidu liige on ka Rapla Bussipark OÜ juhataja Jaan Metssalu. Tema ütles, et ministri määrusega võib rahul olla.
“Ise mõtlesin, et kõrgeim piletihind maakonnaliinil võiks olla neli eurot, aga 3,7 eurot on veel parem,” sõnas Metssalu. Tema sõnul on igati mõistlik, et esialgne ministri plaan, mille kohaselt oleks piletihinnad käsukorras nullini viidud, ei rakendunud. Nüüd sõltub nii Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse kui ka Raplamaa omavalitsuste liidu inimestest, millistel tingimustel ühistransporti maakonnas edendama hakatakse.
