Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Mai on muinsuskaitsekuu ja sel ajal korraldatakse Eestis mitmeid ettevõtmisi, et tutvustada valdkondi, millega muinsuskaitse tegeleb ja jagada teadmisi. Mai on sobilik aeg alustamaks ka töödega, kus tuleb kasutada lubimörti.
Nii oli teist aastat järjest Kohila vallas Loone külas Pentremäe talus kolmepäevane praktikum, mille käigus õpiti 110 aastat vanade maakivimüüride peal nende taastamist.
Koolituse viis läbi MTÜ Loone Külaselts, mille eestvedaja on Pentremäe talu peremees Klaus-Hans Kerde. Vana talukoha ostis ta aastal 2014. Talu mälukivi järgi peaks see koht olema asutatud 1896. aastal. Põnevaks teeb loo see, et talu kuulus kunagi Kerde vanavanematele. Kerde rääkis, et ka tema on väiksena selles õues ringi jooksnud ja sellest on isegi pildid olemas. 1984. aastal aga müüsid vanavanemad maja maha.
Kui Kerde selle tagasi ostis, oli maja ümber paras võpsik. Tegemist oli tema sõnul justkui Okasroosikese elamuga. Majast oli varastatud kõik, mida varastada andis. Kuid Kerde otsustas vanadele hoonetele elu sisse puhuda ja hakkas selle tarbeks kursustel käima. Kui kohalikud inimesed hakkasid temalt nõu küsima, kuidas üht või teist tööd vana maja juures teha, tekkis Kerdel koostöös Maa-arhitektuuri Keskusega mõte hakata korraldama vastavaid koolitusi.
Koolituste vorm pandi kokku ja esitati Leaderi meetmesse ning saadigi Raplamaa Partnerluskogult rahastus. Projekt kestab kokku kolm aastat ja tänavu on tegemist teise aastaga. Eelmisel aastal alustati maakeldri taastamise praktikumiga, kus remonditi 85-aastase keldri fassaadi. Kerde näitas keldri sissekäiku ja kohta, kus ukseava oli sisse kukkunud, kuid praktikumi käigus uue võlvi saanud. Renoveerimiseks ei saadud küll õiget savi, parandused on tehtud tavalise sinise saviga ja seetõttu on ka töömeetodid olnud teistsugused kui traditsioonilise keldri ehitusel.
Kerde arvates on koolituse asukoht väga hea, ruumi on õuel piisavalt ja müürid on õppimiseks heas seisus. Nii mõneski kohas on sellised vanad müürid rikutud ja nende ettevalmistamine renoveerimiseks võtaks tohutult aega. Praktiliste tööde jaoks on taluõuel kahe kunagise hoone maakiviseinad, millest üks on katuseta seisnud 30 ja teine 15 aastat. Ilma katuseta olek on ühe müüri jaoks kõige hullem lõhkuja üldse. Kerde näitas teise hoone müüris olevat kohta, kus küll katus peal, kuid eterniidis väike auk sees. Selle augu tõttu pudenes ajapikku kivide vahelt vuugimaterjal välja. Nüüdseks on see küll parandatud.
Seekord oli õppimas 10 meest, varem on koolitustel olnud ka naisi. Kerde sõnas, et naised on väga töökad, kohati isegi töökamad kui mehed. Õpetamas on praktikumis Alo Peebo, kellega Kerde tutvus tänu koolitustele, kus omavahel kontakte vahetati. Peebo aitas Kerdel 2015. aastal korda teha ka saunamaja. Peebo sõnul on tänapäeval õnneks päris palju infot vanade majade omanikele. Maa-arhitektuuri Keskus on katusorganisatsioon, kus on olemas nõustajate võrgustik. Teiste asjahuviliste ja vanade majade omanikega kohtutakse tihti ka vana maamaja päeval.
Seekordse kolme koolituspäeva kohta sõnas Peebo, et päevad on pikad, kuid töid üritatakse teha nii, et seljad esmaspäevaks läbi ei oleks. Vanasti küll kasutati kivide müürile vinnamiseks sulaste abi, kuid nüüdsel ajal aitab seda tööd teha väike traktor. Suurt rõhku pannakse sellise töö puhul ohutustehnikale, et oleks olemas ikka õiged tööjalanõud ja kaitseprillid.
Kolme päeva jooksul saadi ülevaade kivimüüride taastamisest ja eripärast. Põhiteadmised omandati kõigist kivitööde valdkondadest, alustades maakivide lõhkumise ja lõhestamise võtetest kuni vuugivahede täitmiseni. Küsimusele, kas kividega annab ka mustrit laduda, vastas Peebo, et juhuslik ladu on selline, kus ei moodustu ridasid, kuid kordladu tähendab, et kivid on laotud kihiti ja tekivad read. Vuugikäekirjad on aga väga erinevad, see on igaühe individuaalne panus. Näiteks naised armastavad vuugile teha lillekesi.
Augustis tuleb Pentremäel kaevukoolitus, kus õpitakse salvkaevude puhastamist ja parandamist. Ja järgmine aasta on oodata Hardi Ojaste juhendamisel reheahju koolitust. Samuti on Kerde mõelnud puidu restaureerimise koolitustele. Joosep Metslang, kes on käsiraamatu “Vana maamaja” autor, on käinud talu olukorda vaatamas ja leidnud, et seal tegemist jaguks.
Enne kui me lahkume, sõnas Peebo, et küllalt on neid, kes sellised vanad hooned tahaks lihtsalt ära lammutada ja uue teha, kuid kui jõud vanast hoonest üle ei käi, saab ju kõrvale uue ehitada ja lasta vanal olla. Sellel on suur väärtus meie lastele ja lastelastele, kes saavad siis näha, kuidas vanasti elati.
