Siim Jõgis / foto: Toivo Matkevicius.
Kui kaua võtaks aega Anton Hansen Tammsaare romaanisarja “Tõde ja õigus” esimese osa lugemine algusest lõpuni? Sellele küsimusele otsiti vastust jüripäeval, 23. aprillil Valtu seltsimajas ja Valtu raamatukogus.
Kuna teos on sedavõrd mahukas, jaotati raamat mõtteliselt kaheks ning loeti samal ajal kahes kohas. Valtu seltsimajas loeti raamatut algusest ning raamatukogus alates 26. peatükist.
Kokku oli lugejaid kahe koha peale nelikümmend. Jüripäeva hommikul kell pool kaheksa luges teose esimesed read ansambli Miki liige Veljo Linamäe. See oli omamoodi sümboolne, sest tema luges ka Oskar Lutsu “Kevade” esimesed read, kui see teos 2012. aastal üheskoos algusest lõpuni läbi loeti.
“Tõe ja õiguse” lugemine kulges mõnusas õhkkonnas. Idee autor oli Anne Archipov ning vastusena alguses esitatud küsimusele võiks öelda, et teose läbilugemine võtaks aega 28 tundi. Nii Valtu seltsimajas kui ka raamatukogus loeti mõlemas 14 tundi – hommikul kella poole kaheksast õhtul poole kümneni. Lõpuni jõudmist tähistati üheskoos aplausiga. Et kellelgi kõht tühjaks ei läheks, oli Liina Kuusemäe valmistanud ajastukohaseid kiluvõileibu. Saiakesed tulid Marju kohvikust.
Külalava
Tegelikult oli “Tõe ja õiguse” lugemine kõigest üks osa Kaerepere vilkast kultuurielust. On tähelepanuväärne, millise entusiasmiga seal sündmusi ette võetakse ja läbi viiakse. Üheks selliseks ettevõtmiseks on lugemisteater. “Me ei esita näidendeid peast, vaid loeme neid ette ja võimalusel oleme kostüümides ning kasutame muusikat,” rääkis Anne Archipov, kes on lugemisteatri üks vedajaid. Selles lööb kaasa ka koduloouurija Helgi Sussi. Tema rääkis, et üks erilisemaid kohti, kus esinemas on käidud, oli Rapla pastoraadihoone. Põhjus seisnes selles, et toona esitati Juhan Liivi “Rändajat”. Autori onupoeg oli praost Joosep Liiv, kes töötas Rapla kirikus õpetajana.
Samuti on lugemisteatri repertuaaris näiteks Juhan Smuuli “Polkovniku lesk” ning kirjanik Erik Tohvri “Külapood”. Archipov ja Sussi meenutasid, et kirjanik on ka ise käinud “Külapoe” etendusel ning pärast kiitis. Osa etendusi on peetud isegi südaöösel. Aastaid tagasi oli väga populaarne etendus “Charley tädi”, mida väga agaralt vaatamas käidi. Archipov rääkis, et kuna etendused olid tõesti populaarsed, otsustati vaadata, kui palju tuleb pealtvaatajaid, kui pidada üks neist südaöösel. Saal oli täis! Ühe lemmikkohana, kus esinemas on käidud, tõid nii Archipov kui ka Sussi välja Lepassaare vana raudteejaamahoone Põlvamaal.
Reedel, 20. aprillil, vahetult enne koolivaheaega, toimus 23. korda ilusaks traditsiooniks kujunenud näitemängupäev “Külalava”. Seal osalesid nii lapsed kui ka täiskasvanud – oli ühine teatripidu. “Külalavale” eelnes selle väiksem poeg “Koolilava”. See oli otseselt mõeldud õpilastele.
Nende tänavune ülesanne oli luua etendusi, mille läbiv joon oleks vana taluelu. “Kuuenda klassi etenduses võtsid üksteiselt mõõtu tänapäeva ja vanaaja poiss ning tänapäeva poiss jäi kõiges alla. Vanasti olid ikka sitked mehed,” rääkis Archipov, kiites õpilaste fantaasiat.
Alles möödunud laupäeval, 5. mail käis Valtu näitetrupp Anderaasuke esinemas Ida-Virumaal Iisakus ja Pagari seltsimajas kahe etendusega. Need olid “Võõrasema” ja “Ema läheb mehele”. Märkimisväärne on see, et nendesse etendustesse oli kaasatud 13 näitlejat. Kuid maakondlikel ülevaatustel ja konkurssidel Anderaasukest väga näha ei ole. Miks? Anne Archipov selgitas, et haruharva ikka käiakse. “Me ajame oma rida ja tiitlite peal väljas ei ole,” rääkis ta.
“Külalaval” esineti tänavu etendusega “Mikumärdi”, kuid sellest võeti ainult kaks esimest vaatust. Kõigi viie vaatuse etendamine oleks pealtvaatajate jaoks väsitavaks läinud. Archipov rääkis meeldejäänud loo sellest, kui eelmisel suvel käidi esinemas Vormsi saarel. “Mõtled küll, et väike saar on, aga rahvast ainult vooris juurde. Suvitajaid oli palju ja pärast oli meil selline fännklubi, et kõik tahtsid pilti teha,” rääkis Archipov.
Seltsimaja
Valtu seltsimaja jõuab tänavu suvel märgilise tähiseni, sest tähistatakse 95. sünnipäeva. Seltsimaja juhataja Tiiu Teets rääkis, et üht-teist on selle sündmuse tähistamiseks planeeritud. Maja ees asub praegu puidust tahvel tekstiga “Valtu seltsimaja”. Idee on sinna lisada aastaarv 1923, mis tähistab seltsimaja asutamisaega. Plaanis on korda teha ja toimima saada maja ees asuv kaev, mille vandaalid ära lõhkusid. “Mul on plaanis ka kinkida seltsimajale tammepuidust pink,” sõnas Teets ning lisas, et kui need asjad saab tehtud, siis võib täitsa rahul olla.
Kui kõik läheb plaanide järgi, võiks see kõik valmis saada reedeks, 22. juuniks. Sellega saab väikestviisi taaselustatud ka Valtu kohaliku jaanitule traditsioon, mis viimastel aastatel soiku on vajunud.
Raplamaa Sõnumite 11. aprilli numbris tutvustati veel ühte kultuurisündmust, mis Valtu seltsimajja värsket hingamist on toonud. See on “Ooperikino”, mille eestvedaja on Teele Ojasalu. Alguse sai see 2017. aastal. Esialgu võis see paista võõras või tundmatu, aga nüüd tundub, et see on kohalike poolt omaks võetud. Idee on lihtne – huvilised tulevad Valtu seltsimajja kokku, et suurelt ekraanilt ooperietendust vaadata. Tuntud etendused nagu Georges Bizet’ “Carmen” ja Tšaikovski “Jevgeni Onegin” on sealt juba läbi käinud. Järgmisena ootab pühapäeval, 13. mail ees kontsert “Hääl. Klaver.”. Kuna tegemist on emadepäevaga, pani Teele Ojasalu kõigile südamele, et see on hea võimalus pakkuda oma emale meeldejääv kingitus.
