Tavo Kikas, Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusjuht / foto: Siim Solman.
Raplamaa omavalitsusjuhid tervitavad lisaraha eraldamist maakondliku ühistranspordi korraldamiseks, aga leiavad, et minister Simsoni allkirjaga määrus, milles lubatakse tasuta bussisõitu, ei lahenda probleeme.
10. mail kogunes Raplamaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi ROL) laiendatud juhatus arutama majandus- ja taristuministri 30.04.2018 määrust nr 24 ja tänaseks kujunenud olukorda, kus kohalikke omavalitsusi ja ühistranspordikeskusi survestatakse selle alusel kehtestama tasuta sõitu maakonnaliinidel. Näiliselt on tegemist positiivse sammuga, aga tegelikkuses ei lahenda see ROL-i juhatuse hinnangul ei tänaseid probleeme ega paranda sõidu kvaliteeti maakonnas.
Millised ühistranspordi probleemid ootavad Raplamaal lahendamist? Peamine mure seisneb selles, et praegune avalik liinivõrk ega busside liikumisgraafikud ei vasta enam inimeste liikumisvajadustele. Eriti puudutab see töölkäijaid ja õpilasi, kellel on näiteks hommikuti ja pärastlõunati suurem liikumisvajadus.
On aga ka konkreetseid probleeme. Näiteks Märjamaa asub küll kohe Via Baltica maantee ääres, aga korralikku ühendust Tallinna või Pärnuga ei ole suudetud tagada. Kohila vald avas oma doteeringu abil mõni aasta tagasi avalikud bussiliinid, mille toetamiseks riik tollal vahendeid ei leidnud. Majandus- ja taristuministri määruse alusel eraldatava raha abil saaks valdade ebavõrdse kohtlemise lõpetada ja liinidele leida riigi toe.
Riik on langetanud ka otsuse, et selle aasta lõpus suletakse Lelle-Pärnu raudteelõik ja asendatakse bussiliiklusega. Vallajuhtidel ei ole aga selgust, kuidas liiklus korraldatakse, kui pikal liinil buss sõitma hakkab või kust leitakse raha selle jaoks. Kindlasti ei ole Raplamaa vallad nõus, et selleks kasutataks maakondliku ühistranspordi korraldamiseks mõeldud vahendeid.
Kas tasuta sõidu rakendamine riigi doteeritavatel maakonnaliinidel viib meid lähemale nende ja teiste probleemide lahendamisele? ROL-i juhatus näeb, et tasuta ühistranspordiga kaasnevad mitmed mõjud, mida ei ole ministri poolt piisavalt arvesse võetud: tekib surve nii kommertsalustel tegutsevatele bussiliinidele kui ka riigi toetatavale reisirongiliiklusele. Kommertsliine võib see viia sulgemiseni, mis tähendab, et need tuleb asendada riigi toetatud liinidega, mis nõuab lisaraha.
Ebavõrdsetes tingimustes tegutsedes võib ka kiire, mugav ja keskkonnasõbralik raudteetransport hakata kaotama reisijaid, mis omakorda võib viia sõidugraafikute kokkutõmbamiseni ja investeeringute edasilükkamiseni Tallinna-Rapla-Viljandi suunal. Rongide möödasõidukohti Sakus ja Hagudis ei ole siiani suudetud välja ehitada ning tulevikus võib see kirjeldatud muutuste valguses muutuda veelgi küsitavamaks.
ROL-i juhatus arvab, et maakonna ühistranspordivõrku peab käsitlema ühtse tervikuna, milles peab olema ruumi kõigile avalike liinilubade alusel tegutsevatele vedajatele. Oluline on sõitjatele pakkuda kvaliteetset ühistransporti – nii riigi kui ka valdade toetatavatel bussiliinidel, kommertsliinidel ja raudteeliinidel.
Raplamaa omavalitsusjuhid on ühisel arvamusel, et ühistranspordivõrk peab olema hästi toimiv ja tänapäevane ning rahuldama kõigi elanikegruppide vajadusi. Muuhulgas tuleb selle nimel tänast riigi toetatavat liinivõrku kohati laiendada ja tõsta väljumiste arvu, et tulla vastu eeskätt igapäevases haridus- ja töörändes osalevatele inimestele. Tööandjate kulutusi töötajate veo korraldamiseks tuleb oluliselt vähendada. Sellisteks ümberkorraldusteks on tarvis lisaraha. Ministri määrus pakub praegu lisavahendeid 10% mahus. Tegelikkuses vajaksime tänase teadmise juures vähemasti 2-3 korda enam.
Ühistransporti teeks mugavamaks ka nüüdisaegne ja Tallinna ning Harjumaaga ühtne maakonna piletisüsteem, mis tulevikus laieneks nii bussi- kui ka rongiliiklusele. Praegu ei ole aga ka selleks vahendeid eraldatud.
Kas tasuta sõidu rakendamine maakonna bussiliinidel aitaks meid lähemale neile eesmärkidele? Kahjuks mitte, sest see ei võimalda koguda lisavahendeid piletitulust ega kasutada liinide ümberkorraldamiseks riigi eraldatavat raha suuremas mahus kui nimetatud 10%.
Loomulikult annavad Raplamaa omavalitsusjuhid endale aru, et on olemas teatavad ühiskonnagrupid, kelle jaoks tasuta sõidu võimalus ühistranspordis on oluline, eeskätt need, kel sissetulek puudub või on see väga väike. Näiteks võiks õpilaste, pensionäride ja sotsiaalsete riskirühmade puhul rakendada tasuta sõitu. Kahjuks ministri määruse põhjal sellist erisust riigi raha eest teha ei ole lubatud.
Raplamaa omavalitsusjuhid teevad Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele ühise ettepaneku ühtlase tasuta bussisõidu asemel laiendada maakondliku ühistranspordi korraldamiseks eraldatavate vahendite arvelt ühistranspordi liinivõrku ja lisada väljumisi, koheldes võrdselt kõiki maakonna omavalitsusi. Kuna riigi kavandatud vahenditest ei piisa, tuleb leida lisaraha piletimüügist, samas peab olema võimalus eristada sõitjate gruppe (näiteks õpilased, pensionärid, sotsiaalsed riskirühmad), kelle puhul rakendatakse sõidusoodustusi kuni tasuta sõiduni välja.
