Siim Jõgis / fotod: Siim Solman.
Kui sõita iga päev Tallinna ja Rapla vahet, ei pruugi teadagi, et kõigest paari kilomeetri kaugusel maanteest asub pelletitehas. Tegemist on Purilas asuva tehasega, mis kuulub Warmeston OÜ-le. Alles hiljuti hinnati selle tehase olulisust Raplamaal sedavõrd kõrgelt, et see on üks nominente parimate ettevõtete valimisel kategoorias “Aasta äritegu 2017”.
Purila on tegelikult üks neljast Eestis asuvast Warmeston OÜ pelletitehasest. Teised kolm on Sauga tehas Pärnumaal, Järvere tehas Pärnumaal ja Sõmeru tehas Lääne-Virumaal. Aga mis üldse on puidupelletid ehk teisisõnu puidugraanulid? Lühidalt öeldes on tegemist biokütusega, mis on kokku pressitud peenestatud puidust. Purila tehas toodab kuuemillimeetrise diameetriga tööstuspelleteid kvaliteedimärgisega ENplus A2 ning suurem osa toodangust läheb ekspordiks Põhjamaadesse.
Jõudes Purila tehase territooriumi lähistele, saab autost välja astudes kohe aimu, kuhu sattunud oled. Ninna jõuab spetsiifiline puidulõhn, mõneti magus ning pisut kirbe. Kohe hakkavad silma ka suured hunnikud saepuru, ümarpuitu ja puiduhaket. See on tooraine, millest pelletid valmima hakkavad. Kui kogu protsess kulgeks sujuvalt, võiks saepurust ja hakkematerjalist valmida pelletid 45 minuti kuni ühe tunniga.
Raplamaa Sõnumeid võttis Purila tehase värava juures vastu kogu kompleksi juht Argo Tõnuri. Esimese asjana selgitas ta, et ükski veoauto ei sõida tehase territooriumile või sealt minema, ilma et oleks esmalt kaalu peal käinud. Kaal asub otse sissepääsu juures. Tegelikult saab ka ümber sissepääsu, aga see on ennekõike mõeldud päästeameti masinatele, kui nende abi peaks vaja minema. Tõnuri rääkis, et tegelikult on päästeametile antud luba, et kui tõesti on vaja, võivad nad territooriumile sisenedes ka tõkkepuu puruks sõita. “Selle asendamine ei ole nii kallis,” sõnas ta. Õnneks pole selliseid meetodeid veel vaja läinud.
90 000 tonni aastas
Praegune tehas endise Purila saeveski asukohas valmis 2015. aastal. Sama aasta sügisel hakkas pihta ka töö. Seega on praeguseks selja taga kaks täispikka tööaastat (2016 ja 2017) ning lisaks jupikesed 2015. ja 2018. aastast.
Tõnuri teeb meile ringkäigu Purila tehases ning selgitab, mismoodi kulgeb protsess, mille tulemusena valmivad lõpuks pelletid. Kõik saab alguse loomulikult toorainest. Suurem osa sellest on kodumaine, kuid Tõnuri sõnul on seal sees ka vähemal määral höövlilaastu Lätist, Valgevenest ning mujaltki. Sissetulev toormaterjal on enamasti niiske. Tehases on olemas aparaadid, mis oskavad öelda nii sissetuleva saepuru kui ka hiljem valminud pelleti niiskuse protsenti. Seda on oluline teada üsna täpselt.
Oletame, et tehase territooriumile saabuv toormaterjal kaalub 24 tonni. Selle niiskuse sisaldus on umbes viiskümmend protsenti. Esialgu see nii olema peabki. Kuivem toormaterjal lendleks lageda taeva all lihtsalt minema. Kuid pelletite tootmiseks läheb vaja tunduvalt kuivemat materjali. Kui keegi on sattunud Purila tehasest mööda sõitma ja märganud suitsevaid korstnaid, siis see, mis sealt välja tuleb, on puhas veeaur, mis tekib tooraine kuivatamisel. Tulemus on see, et valminud puidupelletite niiskusaste on ligikaudu viis protsenti.
Autojuhid, kes tulevad kaupa peale võtma, peavad veenduma, et nende autokastis ei oleks tükikesi niisket toormaterjali või veel vähem vett. Kui panna niiskem toormaterjal ja pelletid ühte kohta kokku, siis head nahka sellest ei tule. Warmeston OÜ Purila tehase tootmisvõimus on 90 000 tonni pelleteid aastas. Päris nii palju küttematerjali seal siiski ei valmi. Palju sõltub toormaterjali kättesaadavusest. Näiteks praegu, kui metsateed on märjad ning läbitavus veoautodele kehv, jõuab ka Purila tehase platsile vähem saepuru ja hakkematerjali. Hiljuti pidigi tehas nädal aega seisma, sest polnud lihtsalt materjali. Ometi on selline seis pigem haruldane kui tavapärane.
Inglismaa
Veebilehel kirjeldab Warmeston OÜ oma tegevust nii: “Oma tegevuses mõtleme iga päev tulevikule. Oleme keskendunud protsessile ja arengule, mis tagavad jätkusuutlikkuse. Perfektsed detailid, pikaajalised kogemused, uuenduslik ja efektiivne tehnoloogia – toodete kaudu pakume seda kõike ka oma partneritele.”
Üheksakümmend viis protsenti toodangust läheb välismaale – enamasti Rootsi ja Taani. See jätab viis protsenti kodumaisele turule. Argo Tõnuri rääkis, et täiesti vabalt võivad ka erakliendid tulla tehasesse väiksematele kogustele ise oma autoga järele. Veebilehel apellet.ee asub Warmeston OÜ kauplus, kust saab pelleteid osta. Sealjuures on võimalik neid soetada nii lahtiselt kui ka pakendis. Ka kohaletoomise võib tellida, kui ise järele minna ei saa.
Mis puudutab veel ekspordiks mõeldud kaupa, siis see läheb Rootsi ja Taani poole teele Muuga sadamast. Warmeston OÜ rendib seal ühte ladu, kus pelleteid hoitakse. Kui täis saab piisav kogus, laetakse need kaubalaevale, mille mahutavus on neli kuni kuus tuhat tonni. Arvestades, et ühe veoauto peale mahub 24-25 tonni pelleteid, näitab kiire arvutus, et kuus tuhat tonni mahutava laeva täitmiseks läheb vaja 240 autokoormatäit materjali. Argo Tõnuri rääkis, et läbi on käinud ka mõtted laiendada eksportriikide ringi Inglismaale. Üks kord prooviti oma pelleteid sinna saata. Ometi oli see pikaajaline ettevõtmine ning lõpuks ennast ei õigustanud. Selleks tuli vajaminevat kogust pelleteid koguda neli kuud, sest laeva maht oli 25 000 tonni. Terve tehase võimsus läks selle plaani täitmiseks.
Raplamaa Sõnumite jalutuskäik Purila tehase territooriumil võttis aega umbes pool tundi. Selle ajaga jõudsime üle vaadata kõik faasid, mille puit läbib, et sellest valmiksid pelletid. Kõik põnevam neist oli tõenäoliselt toormaterjali kuivatamine. Saime läbi klaasi heita ka pilgu ahjudesse, kus valitses kaheksasajakraadine kuumus, mis puidust niiskuse välja tõmbab. Olgugi et terve jalutuskäigu aja andis päike meile täistuld, oli kuivatusruumi temperatuur veelgi kõrgem kui väljas. Tõnuri ütles, et kargel talvel on just see koht kõige mõnusam, kus olla.
Purila tehas töötab 24 tundi ööpäevas ning ilma seisakuteta. Seadmeid poleks lihtsalt mõtet seisma jätta ning siis mõne aja pärast uuesti sisse lülitada. Tehases töötab kokku kaheksateist inimest. Tõnuri rääkis, et enamik neist on kohalikud Rapla valla elanikud. Vaid kolm käivad tööl kaugemalt. Ka kohalikke Purila elanikke käib tehases tööl, ent neid on vaid mõned.
Oma ringkäigu lõpus nägime ka seda, kuidas valmis pelletid veoauto peale laaditakse. See võttis üllatavalt lühikese aja, kõigest kümme kuni viisteist minutit ning 25 tonni küttematerjali oligi ümber laaditud. Edasi võis sõit alata Muuga sadama poole. Üks oluline tähelepanek selle ringkäigu ajal oli see, et kui pelletid kokku surutakse ning valmis saavad, siis niisama ilma jahutamata neid jätta ei saa. Tõnuri selgitas, et vastasel juhul lagunevad need tagasi saepuruks ning kokkupressimisest pole mingit kasu. Seetõttu tuleb neil enne auto peale laadimist jahtuda.
Tulevased põlvkonnad
Kui ei teaks, et Purila külas asub puidupelleteid tootev tehas, oleks sellest väga lihtne märkamata mööda sõita. Ometi käib seal pidev sagimine, mille käigus tuuakse saepuru ja puiduhake sisse ning välja lähevad kvaliteetsed tööstuspelletid. Warmeston OÜ hüüdlause ehk slogan kõlab nii: “We value future generations”. Eestikeelne vabatõlge inglise keelest kõlaks umbes sedasi: “Me väärtustame tulevasi põlvkondi”.
Seda võib mõista mitut moodi. Üks viis on see, et pelletitehase sisendiks on muude puiduga seotud tööstuste jäägid (näiteks sae- või mööblitööstus). Nõnda jääb jääkaineid alles vähem ning seeläbi puhtam keskkond tulevastele põlvkondadele.
