Inge Põlma / foto: Urve Ellandi.
Maikuine teetund Rapla keskraamatukogus oli pühendatud Ly Seppel-Ehinile, kes tähistas tänavu 75. juubelisünnipäeva.
Eelmisel teisipäeval, 8. mail kogunesid kirjandushuvilised Rapla keskraamatukokku. Tavaliselt on sel traditsioonilisel inglise teejoomise ajal tutvustatud uuemat kirjandust, aga seekord oli kokkusaamine pigem veidi tavatul ajal peetud luulelõuna. Võõrustaja Ly Seppel-Ehin pakkus kuulata luulet, mida on tõlkinud ise ja koos Andres Ehiniga.
Pärastlõuna algas juubilari õnnitlemisega. Rapla keskraamatukogu direktor Õie Paaslepp luges ette kultuuriministri tänukirja. Eesti Kirjanike Liidu tänukirja oli tulnud üle andma kirjanike liidu büroo juhataja, tõlkija Ingrid Velbaum-Staub. Rapla valla nimel õnnitles vallavanem Piret Minn. Raamatukogu poolt õnnitlesid oma nõukogu liiget ja paljude ettevõtmiste initsiaatorit Õie Paaslepp ja teenindusjuht Kaja Tammar.
Ly Seppel-Ehin, Rapla aukodanik, on õppinud turgi keeli nii Bakuu kui ka Moskva ülikoolis. Aastal 1965 ilmus tema esimene luulekogu („Igal hommikul avan peo“) ja esimene luuletõlkekogumik – türgi luuletaja Nazim Hikmeti valikkogu „See punane õun“ (koostöös Ain Kaalepiga).
Ly meenutas kirjandusprofessor Karl Muru, kes 1950-ndail aastail oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Rapla keskkoolis. Õpetaja innustusel hakkas Ly juba koolitüdrukuna sõnaraamatute abil luulet lugema ja sellest ajast on ta soovinud saada just luuletõlkijaks, mitte ise luuletajaks, rääkis ta. Tartu Ülikoolis soovitas keeleteadlane, polüglott ja idamaiste keelte õpetaja Pent Nurmekund Lyl minna õppima türgi keelt ja nii jõudis ta Bakuusse ja Moskvasse. Ta meenutas rasket algust, mil venelannast õpetaja ei soovinud kuidagi täielikku algajat varem alustanute gruppi võtta, aga siin aitas välja eesti ja türgi keele mõningane sarnasus – nimelt on mõlemas keeles ö, ä ja ü ehk häälikud, mis näiteks vene keeles puuduvad.
Ly Seppel-Ehin on koos Andres Ehiniga tõlkinud eesti keelde selliseid klassikuid nagu 13.-14. sajandi türgi sufi müstik Yunus Emre ja tänapäeva Afganistanist pärit tšagatai keeles kirjutanud 15. sajandi poeet Ališer Navoii. Samuti on koos tõlgitud vene klassikuid, nt Afanassi Fet, ja väga palju soome luulet. Ly kirjeldas ühist tõlkeprotsessi nii, et kui Andres kippus „lendu“ minema, oli tema ülesanne Andres algteksti juurde tagasi tuua.
Vaatamata sellele, et nõukogude ajal tuli tõlkida ka nn vennakesi ehk vennasvabariikide (vähetuntud) luuletajaid, oli luule tõlkimine siiski lihtsam kui praegu, tõdes Ly Seppel-Ehin. Tänapäeval kahjuks tõlkijaid ei väärtustata ja eriti luule tõlkimine ja tõlkeluule avaldamine muutub üha haruldasemaks. Isegi suurtele kirjandussündmustele nagu hiljutine Londoni raamatumess läks küll hulgaliselt ametnikke ja kümmekond kirjanikku, kuid ei olnud kutsutud ühtegi tõlkijat. Nii võib peagi juhtuda, et Eestis hakatakse originaalis rütmilist või riimilist luulet südamerahuga vabavärssi tõlkima, nii nagu see juba ingliskeelsetes maades kombeks on, nentis Ly kurvalt. Luuletusi esitasid raamatukogus Ly ise ja Margus Mikomägi.
