Haldi Ellam / foto: etrkogu.
San Franciscos elav prantslanna Bea Johnson, kes on üks tuntumaid zero waste (nullkulu) elustiili eestvedajaid maailmas, rääkis Tallinna Ülikoolis seminaril, kuidas tema neljaliikmeline pere on oma tarbimisharjumusi muutes vähendanud kodus tekkiva prügi kogust nii, et kogu pere aasta jooksul tekkinud jäätmed mahuvad pooleliitrisesse klaaspurki.
Johnson käis Eestis seoses oma Euroopa turneega. Kuigi see polnud tal esimene kord Eestis käia – ta on siin käinud ka varem, muuseas perega Soomaal kanuutamas. Eesti aga pälvis tema tähelepanu tänu „Teeme ära!“ prügikoristuse liikumisele.
Eestis on pakendivabalt ostmiseks paremad võimalused kui USA-s
Ühepäevase visiidi käigus käis ta “Osooni” saatemeeskonnaga Rimi hüpermarketis katsetamas oma pakendiga ostmise võimalusi. Johnsonit üllatas poe erakordselt lai lahtiselt müüdava kauba valik. Näiteks ei olnud ta kuskil mujal seni näinud lahtiselt müüdavat sushit, tema poja lemmikut, suitsulõhet, tuunikala, leiba-saia. Lisaks osales ta koos tippkokk Peeter Piheliga toidujääkidest valmistatud õhtusöögil.
Johnsonite pere elumuutused said alguse 2006. aastal, kui nad kolisid eeslinnas asuvast suurest majast kesklinnale lähemale, kus kõik vajalikud kohad oli jalgsikäigu-rattasõidu kaugusel ning aega jääb ka muude tegevuste jaoks peale maja korrashoidmise ja muruniitmise. Kolimise käigus võtsid nad vahepealsesse üürikoju kaasa vaid kõige vajalikumad asjad ning hoiustasid ülejäänu konteineris. Aasta pärast leidsid nad uude elamisse kolides, et ei olnud neist asjadest puudust tundnud ning hakkasid neid tasapisi vähendama ning oma vajadusi läbi mõtlema.
Johnsoni sõnul oli ta abikaasal kõige keerulisem loobuda aegade jooksul soetatud spordivarustusest, millest enamik oli kasutust leidnud vaid mõned korrad.
Tootmispraktikast elustiilini
Zero waste mõistest ei olnud Johnson varem kuulnud muud kui seda, et tegemist on tootmispraktikas ning jäätmehalduses kasutatud terminiga, millel aga ei olnud igapäevaelu tasandil seost. Nii hakkas ta uurima, kuidas igapäevases elus jäätmeid vähendada ning nende teket ära hoida.
Lisaks oma kodus olevatest ebavajalikest asjadest loobumisele ja vajaduste ümberhindamisele oli teekonnal oluliseks verstapostiks ka oma pakendiga sisseostude tegemine, et vähendada koju jõudva prügi hulka.
Nii püüdis ta mitmeid tooteid, sh kosmeetikat, mida pakendivabalt saadaval polnud, ise teha või leida neile loodussäästlikumaid alternatiive. Ta kirjeldas, kuidas ta püüdis huuli suurendava efektiga kreemi kasutamise asemel sama tulemust kellegi soovitatud nõgesega saavutada. Töölt koju saabunud abikaasa aga leidis kodust punetavate, paistes huultega naise ja küsis üllatunult, mis juhtunud oli. „Kõige parem viis selliste huulte saamiseks on suurte huultega sündida,“ leidis ta.
Samuti ei õnnestunud tal WC-paberit millegi muuga asendada – näiteks soovitus kasutada selle asemel sammalt ei olnud tulemuslik, kuna sammal kuivas ära ja kriipis! Ka sooda ja õunasiidriäädikaga juuste pesemine ei lõppenud hästi.
Seevastu nii mõnedki alternatiivid pakendiga müüdavatele toodetele õnnestusid. Näiteks mõtles ta alternatiivina välja mustaks röstitud mandlite baasil koduse ripsmetuši, mida ta siiani kasutab. Lisaks on ta seni jäänud kasutama mesilasvaha ja toiduõli segu, mis täidab nii universaalse kreemi kui ka kingavaha ülesannet. Multifunktsionaalsus ilmneb ka näiteks pesemisvahendite osas – pere kasutab tavalist tahket või castile (oliiviõlipõhine) vedelseepi nii raseerimiseks kui ka enda pesemiseks, nõudepesuks, põrandapesuks, WC-poti puhastamiseks, selle asemel et osta iga tegevuse jaoks erinev toode.
Johnsoni kodus on oluline roll klaaspurkidel. Neid kasutab naine nii poest erinevate toiduainete ostmiseks kui ka toidujääkide hoiustamiseks, kuna need paistavad hästi läbi; samuti koera söögi- ja jooginõudeks, riidest taskurätikute hoiustamiseks ja muuks. Samuti soetavad nad veini ja õlut oma klaastaarasse, sageli otse tootjatelt. Johnson väldib muuseas ka plasti, kuna peab seda toksiliseks. Ainus pakendatud toit, mida nad ostavad, on või.
Toidujäätmete osas Johnsoni sõnul nad toitu minema ei viska, toidujäätmete vähendamiseks koorivad nad aga vaid neid asju, mida koorega süüa ei saa. Nii ei koori nad porgandeid, kartuleid, õunu jm.
Riided mahuvad käsipagasisse
Johnsoni sõnul kasutavad inimesed üldjuhul oma kapis olevatest riietest vaid viiendikku. Ülejäänud rõivad ootavad erilisi olukordi või kaalulangust. Johnson luges üle, kui palju temal ja tema pere meesliikmetel riideid on. Igaühe riided mahuvad väiksesse käsipagasisse. Muuseas olid Johnsonil peaaegu kõik tema riided Tallinnas kaasas.
Minimaalne hulk omavahel hästi kombineeritavaid riideid tagab ka selle, et ei pea pikalt juurdlema selle üle, mida kuskile selga panna. Lisaks on igal pereliikmel kaks rätikut, üks komplekt voodipesu, mõni paar jalanõusid, üks-kaks ülerõivast või üks multifunktsionaalne mitmekihiline jope, mille iga kihti saab ka eraldi kanda. Kõik riided on kasutatult ostetud!
40% kulude kokkuhoidu
Oma vajaduste läbimõtlemine ning tarbitavate asjade miinimumini vähendamine on viinud selleni, et nüüd ostavad nad asju vaid selleks, et asendada parandamatuid ja lõplikult kasutuskõlbmatuks muutunud asju, ning neid ka üksnes kasutatult. Sealhulgas eelistavad nad võimalusel kvaliteetseid ja eluaegse garantiiga tooteid – näiteks vihmavarjude, seljakottide, jopede jm osas.
Johnsoni sõnul on elustiiliga kaasnenud suur muutus see, et vähem tarbides saavad nad rohkem lubada endale elamusi, millest poleks kunagi osanud unistadagi. Samamoodi on ka kingitustega – asjade asemel kingivad nad üksteisele elamusi. Näiteks sai üks poegadest sünnipäeva puhul langevarjuga hüpata, teine benjit hüpata.
Johnsoni abikaasa oli alguses naise elustiili suhtes kahtlev, aga pärast mõningate arvutuste tegemist, kui selgus, et zero waste elustiil on nende kulusid 40% vähendanud, oli ta kahe käega poolt samas vaimus jätkama.
Nüüdseks on Bea Johnsonist saanud üks tuntumaid zero waste elustiili eestvedajaid maailmas ning ta on inspireerinud tuhandeid inimesi nii oma elustiili kui ka ärivalikuid muutma, avama pakendivabu poode ning töötama välja väiksema keskkonnamõjuga kauakestvaid tooteid jm ning eelkõige vähendama oma tarbimist.
