Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Aasta õpilasfirma 2018 võistlusel 11. mail kuulutati parimate õpilasfirmade kõrval välja ka parim ettevõtlusõpetaja 2018, kelleks valiti Kohila gümnaasiumi matemaatika ja majanduse õpetaja Margot Sarv. Võistlust korraldab Junior Achievement Eesti, kelle eesmärk on toetada ettevõtliku Eesti arengut.
Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor iseloomustab Margotit kui õpetajat, kes ei ole ära õppinud sõnapaari “Ei saa”, kuna ta leiab igale probleemile loomingulise lahenduse.
Margot Sarv ütleb, et on päris tore tunne olla parim ettevõtlusõpetaja, on ta ju peaaegu 20 aastat majandust õpetanud ja õpilasfirmasid juhendanud. “Eks igaüks tahab, et teda natukene kiidetaks. See tunnustus on ka õpilastele, kes on jõudnud Eesti võistlustele,” sõnas ta. Kokku on Margoti käe alt Kohilas läbi käinud 29 õpilasfirmat ja 100 õpilast.
Margot Sarve jaoks algas tutvus ettevõtlusega aastal 1996 Paides, kus ta õpetas lapsi uute majandusõppe meetodite järgi. 1999. aastal tuli ta Rapla Vesiroosi gümnaasiumisse ja läbis ka Junior Achievementi kursused. Kohilasse sattus ta ahvatleva pakkumise tõttu. Ajutiselt, nagu ta naerdes ütleb, kuid nüüd on ta seal juba 13 aastat.
Praegu on 10. klassis majandusõppe alused ja 11. klassis ettevõtlusõpe, mille raames tehakse ka õpilasfirmasid. Margotil on natuke kahju, et ettevõtlust ei ole enam viimases klassis, mil õpilased on küpsemad. Õpilasfirmad on õpilaste jaoks hea väljund ja sealt saadav kogemus on hoopis teistsugune kui matemaatikatunnis, leiab õpetaja Sarv. Positiivseid emotsioone olevat rohkem.
Ettevõtjad võiksid rohkem toetada
Margot on õnnelik, et õpilasfirmasid aina enam märgatakse. Ka kool toetab, et noored saaks ettevõtlikkust näidata ja ettevõtlusega tegeleda. Kuid rahvusvaheliselt õpilasfirmade laadalt Stockholmist naasnud Margot ütleb, et arenguruumi meil veel on. Seal toetavad kogukond ja ettevõtjad õpilasfirmasid nii, et nad saavad valmistada rohkem raha nõudvaid tooteid. Samas tuleb meie õpilasfirmadel üles näidata suuremat loovust, et väheste ressurssidega head ideed tööle panna.
Margot Sarvel on plaan korraldada oma kogukonnas ümarlaud koos ettevõtjatega, et leida ideid, kuidas üksteist aidata. Tootmisjääkidega on ka siiani aidatud. Selline ühe ettevõtte tootmisjääkide kasutamine teise ettevõtte sisendiks on suur samm ka keskkonnahoidlikuma ettevõtluse poole.
Ideed, mida õpilasfirma tegema hakkab, tulevad Margoti sõnul ikka õpilastelt endilt. Õpilasfirma on Margoti sõnul veel sellepärast hea, et tekivad seltskonnad, kes ehk muidu omavahel ei suhtlegi.
Kõigi nende aastate jooksul on Margot Sarv õppinud, et õpilasfirmade juhendamisel tuleb olla valmis üllatusteks. Need, kellelt ei ootakski firma tegemist, üllatavad lõpuks nii oma esinemise kui ka läbirääkimisoskuse poolest. “See on üks lahe vorm teha meeskonnatööd, tunda, et minust võib saada ettevõtja või vastupidi, teada saada, et ma ei taha kunagi sellega tegeleda,” sõnas Margot Sarv.
Usk iseendasse
Margot Sarv tahaks kunagi oma õpilastega võita parima õpilasfirma tiitli. Seni on parim koht olnud teine. Iga aastaga läheb aga konkurents tihedamaks, sel aastal oli võistlustules 400 õpilasfirmat. Samas ei ole hea koht võistlusel pooltki nii oluline kui see, et õpilased ise oma tegevusega rahul oleks.
Margot on õpilastelt saanud enda kohta positiivset vastukaja ja ta üritab oma õpilaste jaoks alati aega leida. Õpilased on talt küll uurinud, kuidas saab nii, et ta õpetab ettevõtlust, kuid ise ettevõtja pole. Margot tunnistabki, et tegelikult ta pole ettevõtja tüüpi, ta kardab riskida. Talle meeldib olla õpetaja. Kui ta peaks ettevõtja olema, siis alal, kus asjad on konkreetsed ja selged.
Kõige tähtsamaks peab ta usku iseendasse. “Kui üks uks läheb kinni, tuleb teisest uksest minna. Ei tohi lootust kaotada ja igaüks peaks leidma koha, kus talle meeldib olla. Julge ennast pakkuda ja julge ennast müüa. Ja mitte-eestlaslikult tuleb ennast kiita ka.”
