Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Raplamaa rattaklubis KoMo on treeninud mitu nüüdseks Eesti tippu jõudnud jalgratturit nagu Peeter Pruus, Peeter Tarvis ja Sten-Erik Ottender. Klubi on Eestis tuntud ning seal treenib kümneid noori rattureid. Ka Rapla linnapildis on neid üsna kerge silmata, sest treenitakse igal argipäeval.
Tähelepanuväärne on, et KoMo rattaklubi treeninguid viib läbi Toivo Suvi. Tegemist on jalgrattaringkondades väga tuntud mehega. Ta on töötanud Eesti koondise peatreenerina ning tema käe alt on läbi käinud kõik Eesti tuntumad ratturid, näiteks Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Nüüd on ta üle kahe aasta oma teadmisi edasi andnud Raplas ning seda sisuliselt iga päev. Soojal ajal tehakse trenni iga päev, millele nädalavahetustel lisanduvad võistlused.
See muidugi ei tähenda, et iga päev kõik õpilased kohal on. Iga päev ei peagi jõudma, kuid klubi poolt on võimalus antud. Kes soovib, saab sellest kinni haarata. “Klubi on lahti viis päeva, trennid on ette nähtud neil päevadel. Osa õpilasi käivad iga päev kohal, teised käivad kaks-kolm korda nädalas,” rääkis Suvi.
Suvel ratta peal, talvel saalis
Tegelikult toimuvad rattaklubi KoMo treeningud kahes grupis – algajad ja edasijõudnud. Laias laastus saab need jagada ka vanusegruppidesse. Algajad on 8-10-aastased ning edasijõudnud vanemad. Päris ühe puuga seda lüüa siiski ei saa. Kõik uued õpilased, kes trenni tulevad, alustavad ikkagi algajate grupist. Edasijõudnute seas jääksid nad treeningul teistest lihtsalt maha.
Kahe grupi peale on igal treeningul kohal keskeltläbi kümme õpilast, mõnel päeval rohkem, teisel vähem. Kui olete märganud Rapla vahel gruppi noori jalgrattureid treenimas, siis on enam kui tõenäoline, et need ongi just KoMo õpilased. Klubiga teevad koos trenni ka täiskasvanud harrastajad.
Treeningud algavad RMW AS-i kontori juurest Kastani tänaval. Edasi minnakse kas metsa alla maastikusõitu harjutama või treenitakse maanteel. Päris maantee peal muidugi pikalt ei sõideta. Selleks on olemas kergliiklusteed või siis suundutakse Rapla kardirajale. “See on täiesti suletud ala, autoga sinna ligi ei pääse. Algajatega on seal hea sõita, õhtu poole tuleks konkureerida kartide ja mootorratastega ja siis sõidame mujal,” rääkis Suvi.
Talvel leitakse noorte treenimiseks muid võimalusi, näiteks saalitreeningud Alu spordihoones, matkad looduses või suusatamine. Valikuid jagub, palju sõltub ka ilmast. Kõik see kokku kõlab, nagu tegemist polekski ainult rattatreeningute, vaid tervisliku eluviisi treeningutega. Suvi tõdes, et kuus kuud aastas tulebki teha muid asju. Et rattasõitu päriselt mitte ära unustada, sõidetakse siseruumides ka rullikute peal. “Nii need treeningud välja näevad – kuus kuud oleme ratastel ja teised kuus kuud teeme midagi muud,” rääkis Suvi.
Tihe võistlusgraafik
Ja siis tulevad võistlused. Soojal ajal ei leia ühtegi nädalavahetust, kui ühes või teises Eestimaa nurgas mõnda rattavõistlust ei toimu. Pigem on neid mitu ning nad hakkavad üksteisega võistlejate pärast konkureerima.
Üheks oluliseks ja läbivaks võistluseks on muidugi Rap-lamaa rattaklubi rattasari. Viimane etapp oli laupäeval, 5. mail Viliveres, kus võisteldi XCO-krossis. Järgmine tuleb pühapäeval, 3. juunil Pirgus. Lisaks käiakse kohalikel Raplamaa jooksuvõistlustel ning Eesti jalgratturite liidu kalendris olevatel võistlustel. Samuti kuuluvad võistluskalendrisse erinevate vanuseklasside Eesti meistrivõistlused. Tähelepanuta ei jää ka Marimetsa Kapp ega Hawaii Express Estonian Cup.
Võistlusgraafik on soojemal ajal tõesti tihe, seda tõdes ka Toivo Suvi ning lisas, et see annab valikuvabaduse. Igale poole ei püütagi jõuda. Kaks võistlust nädalas on tavaliselt maksimum, aga ette tuleb ka kolme võistlusega nädalaid. Laste jaoks see kontimurdev just ei ole, sest distantsi pikkus on kilomeeter või paar kilomeetrit.
Aga kui olulised on lastevõistlustel tulemused? Eks nad olulised on ikka, aga päris tippspordiga võrrelda ei anna. “Nende enda jaoks on muidugi oluline. Kui nad kaotavad, siis hakkavad ikka nutma. Aga tulemustele orienteeritud eesmärki meil ei ole,” rääkis Suvi.
Treenimine Eesti meistriks
Kui treeneripilguga vaadata, siis kas KoMo treeninggruppides on õpilasi, kes võiksid pingutades jõuda nii kaugele, kus praegu on Pruus, Tarvis ja Ottender? “Ma ütleks, et praktiliselt kõik,” vastas Suvi. Ta lisas: “Kui sa teed pidevalt trenni, siis tööga on võimalik igale poole jõuda. Väga vähesed on need, kellel üldse annet ei ole. Maailmameistriks peab sündima ja Tour de France’i võitmiseks peab olema kohalik supertalent, aga Eesti meistriks on võimalik praktiliselt iga inimest treenida.”
Kuidas KoMo treeningutega liituda? Selleks tuleb huvi üles näidata, kontaktandmed on veebilehel www.komo.ee üleval. Kui kallis on rattasport? Suvi ütles, et mitte eriti. “Kui laps tuleb trenni, on tal üldiselt ratas olemas. Me ei pööra tähelepanu, et see peaks tingimata võidusõiduratas olema,” ütles ta. Lisaks on ka klubil 30 ratast – pooled neist on maanteesõiduks ja teine pool maastikurattad. Poes maksavad need umbes tuhat eurot, aga klubis saab neid rentida saja euro eest aastas. Tegemist ei ole küll maailma tippklassi ratastega, kuid ajavad asja ära. Kui keegi õpilastest hakkab 15-16-aastaselt juba väga hästi sõitma, siis on klubil põhimõtteliselt olemas ka temale sobilikud rattad. Kõigi jaoks leiab sobiva variandi.
