Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Tänavused RMK metsaistutustalgud toimusid kolmes kohas ja olid pühendatud Eesti Vabariigi 100 aasta juubelile. Lisaks metsa istutamisele sai metsale pühendatud päeval külastada metsa- ja puiduettevõtteid.
Raplamaal alustati päeva AS-is Kohila Vineer, kus huvilistel avanes võimalus heita pilk tootmise telgitagustesse. Värava taga varustati külalised helkurvestide ning kaitseprillidega. Samuti tehti ülevaade ohtusnõuetest tootmisalal liikudes.
Kohale tulnud viiel huvilisel oli erinev põhjus tulemiseks. Kes tuli potentsiaalse uue töökohaga tutvuma, kes oli ise metsaomanik, kes tööalaselt metsatööstusega seotud ja kes omandas samas valdkonnas haridust.
Ringkäigu viis läbi juhatuse liige Andres Laht, kes andis esmalt põgusa ülevaate Kohila Vineeri ajaloost. Kohila Vineer asutati 2011. aastal ja kuulub Latvijas Finieris’e gruppi. Põhitegevusala on kasevineeri tootmine, millest suurem osa läheb ekspordiks üle terve maailma. Kontsernis on kokku üheksa tehast Lätis, Leedus, Eestis ja Soomes. Kohila tehas annab tööd kokku 267 inimesele ning töödeldakse umbes 120 000 tihumeetrit kasepuitu.
Kui 2011. aastal soetatati pangalt pankrotti läinud tehas Kohilas, sai kiiresti selgeks, et kogu sisseseade tuleb välja vahetada, sest see ei olnud sobilik kasevineeri tootmiseks. Esmalt vahetati välja treiliinid ning asuti spooni tootma. 2014. aastal viidi ellu teine ja kolmas etapp ning 2016. aasta lõpus asuti vineeri tootma. Tänagi on tehas käivitusfaasis ning täisvõimsus loodetakse saavutada aasta lõpuks.
Lahe sõnul on kogu tehase sisseseade kui rätsepaülikond, mis on väga individuaalselt valmistatud. Paljuski on seadmed veel üle andmata, sest tootja esindajad on alles kohapeal ja tegelevad peenhäälestamisega.
Ringkäigu jooksul said huvilised heita pilgu sisuliselt kõikidele etappidele, mis kasepalgi ja lõpptoote vahele jäävad. Palgiriitade juures, kus ringkäik algas, sai muuhulgas näha ka suurt skännerit, mis igast palgist 3D-kujutise loob. Selle alusel makstakse välja puidu hind ning ühtlasi saab selgeks, millise kvaliteediga spooni sellest järgmises etapis toota saab.
Põhjus, miks just kase kasuks on otsustatud, peitub Lahe sõnul selles, et kask on oma tehnilistelt omadustelt kõige parem. See on üheaegselt elastne ja tugev. Kogu vajaminev puit tuleb Eestist. Tehasel on suuremahulised lepingud RMK-ga, kuid kedagi ukse taha ei jäeta. Nii saavad ka erametsaomanikud oma puitu pakkuda.
Küsimusele, milline peab kase kvaliteet olema, et sellest saaks vineeri toota, vastas Laht, et arusaam, nagu saaks vineeri toota vaid väga kõrge kvaliteediga puidust, on iganenud. Vineeritööstus on nii palju edasi arenenud, et toormaterjalina saab kasutada ka klassikalises mõistes veidi ebakvaliteetsemat puitu.
Seejärel sai näha mahutit, kus palgid ööpäevaks 40-kraadisesse vette pehmenema jäetakse, palkide koorimist ning spooni tootmist. Järgmistes etappides sai aga jälgida, kuidas spoonist lõpptoode ehk vineer valmib.
Kogu ringkäigu peale kulus veidi üle tunni ja see lõppes kontoriruumides, kus huvilised said veel viimaseid küsimusi esitada. Valdkond paistis neid siiralt huvitavat ning küsimusi jagus. Uuriti nii vakantsete töökohtade kui ka vajaliku hariduse kohta.
Küsimusele, kas vineer on perspektiivikas valdkond, vastas Laht, et vineer on leidnud väga palju uusi kasutusvaldkondi ning neid leitakse pidevalt juurde. Ja lõpuks on tema sõnul igati positiivne, et vineer on üks viis puitu Eestis kohapeal väärindada. Selle käigus luuakse töökohti ning kasutatakse ära olemasolev ressurss.
