Stina Andok.
Rapla valla tänavusele kaasava eelarve konkursile esitati mitu ideed, millest mõnda ei loetud korrale vastavaks ja rahvahääletusele need ei jõudnud. Üks sellistest oli Piilupardi mängutoa projekt, mis veel eelmisel aastal edukalt hääletusvoorus osales.
Piilupardi mängutoa eestvedaja Jane Schelejev soovib nüüdisajastada olemasolevad ruumid ja arendada mängutoa kontseptsiooni kogu pere keskuseks. Kuna hoone renoveerimisele kuluv summa on märkimisväärne ning Leaderi programmist saadud toetus katab sellest kõigest kolmandiku, osales Piilupardi mängutoa hoone ehitustööde projekt möödunud aastal Rapla valla kaasava eelarve konkursil ning jõudis hääletuse tulemusel teisele kohale.
Schelejev esitas perekeskuse siseviimistluse toetamiseks projekti ka sel aastal Rapla valla kaasava eelarve konkursile, kuid hääletusele ei pääsenud. Komisjon otsustas, et projekt ei vasta kaasava eelarve määruse punktile, mille kohaselt peab idee pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses. Schelejev esitas otsuse kohta vaide, komisjon arutas teemat uuesti, kuid leidis, et ei saa ideed hääletusele lubada. Schelejev on nördinud, et Rapla vald ei näe loodavas perekeskuses avalikku hüve, kuigi selle rajamisele on abikäe ulatanud mitmed kümned vabatahtlikud. Ta ei ole rahul tehtud otsusega.
Küsisime Rapla vallalt põhjalikumat selgitust, kuidas on võimalik, et ühel aastal idee pääseb hääletusele ja teisel mitte, kui määrus, mille alusel otsuseid tehakse, on siiani sama.
Vastab Rapla valla arendusnõunik Heiti Vahtra:
Kaasava eelarve protsessi juhib volikogu poolt kinnitatud määrus „Kaasava eelarve menetlemise kord Rapla vallaeelarve koostamisel“. Sama määruse paragrahv 3 lõige 2 ütleb ka seda, et toetatav idee peab olema avalikus kasutuses. Kahjuks ei ole määruses defineeritud mõiste „avalik kasutus“ ja sellel põhjusel võib seda mõista mitmeti (nii idee esitaja kui ka komisjon).
Kõik laekuvad ideed vaatab läbi kaalumise komisjon, mis on moodustatud eelpool nimetatud määruse alusel. Tegu on kaalutlusotsust tegeva komisjoniga ja määruse mõistes piiripealsete ideedega võib juhtuda, et aastate lõikes võib olla komisjoni meelsus erinev (seda enam, et komisjoni liikmed on võrreldes eelmise aastaga vahetunud olulisel määral).
Piilupardi mängutoa siseviimistluse toetamise ideed kaalus komisjon kahel korral – esimesel korral minu, arendusnõuniku poolt ettevalmistatud info alusel tehti otsus, mis häälteenamusega otsustas ideed mitte rahvahääletusele panna. Antud otsuse kohta esitas Jane Schelejev vaide koos selgitustega. Komisjon kaalus täiendava info valguses veel kord idee lubamist või mittelubamist rahvahääletusele. Hääletuse tulemusena jäi komisjon enda varem tehtud otsusele kindlaks.
Kokkuvõttes tulebki öelda, et tegu on jätkuvalt kaalutlusotsusega, mille puhul ei saa alati vaadata eelnevat praktikat. Komisjon on saanud selle idee osas vägagi detailse info ning komisjonil on õigus teha oma otsus sõltumatult eelmisel aastal tehtud otsusest. Nii on ka läinud. Tulevikku tuleks sellest protsessist võtta kaasa minu arvates kaks teadmist: seda määrust tuleb täpsustada ja uuendada, et määruse mitmeti tõlgendamist vähendada – sellega asume ka tegelema selle aasta teises pooles. Teisena tunnustab vald Piilupardi mängutoa tegemisi ja soovitab omanikul teha koostööd vallaga eelkõige teenuse sisulise tegevuse toetamisel (mitte eravalduses oleva kinnisasja parendamisel).
