Helerin Vรคronen.
Muuseumiรถรถl kogunes Sillaotsa talumuuseumi รตhtu jooksul umbes 60 inimest. Oma tegemistest teleekraanil ja raamatukaante vahel oli rรครคkima tulnud Vigala juurtega Elo Selirand.
Kuna tegemist oli suvistelaupรคevaga ja pรผhapรคeval oli suvistepรผha, sai algatuseks kuulda muuseumipedagoogi Liivi Miili kรคest selle pรผha kommetest. Ette kanti ka vรคike etendus sellest, kuidas suvistepรผhal noormehed neiude akende all kaskedega kosjas kรคisid.
Seejรคrel sai sรตna reลพissรถรถr Elo Selirand, kelle loomingu hulka kuuluvad โLotte loodโ. Et tรตestada kohale tulnud lastele, et ta tรตesti selle lastesarja tegemise juures on olnud, nรคitas ta vรคikest lรตiku รผhest osast, kus ta ka ise ekraanile jรตudis.
Reลพissรถรถri elu ei ole Elo sรตnul kerge. Eriti on ta รตppinud, et kui oled valmis filmima, keerab ilm sootuks รคra. Lotte lugude filmimisel juhtus vรคga sagedasti, et kusagilt ilmus vรคlja mรตni rahepilv vรตi vihmasadu. Kord รผht rannastseeni filmides oli tulnud lausa tromb, mis on รผldse haruldane nรคhtus.
Eelmisel aastal andis Elo vรคlja oma esimese raamatu โViimane laevโ. Pรตhjus, miks ta raamatut kirjutama hakkas, peitub rahas. Nimelt tuleb televisioonis raha kokku hoida, ei saa ekraanile tuua nii รคgedaid kostรผรผme ja rekvisiite, kui tahaks. Raamatus saab aga oma fantaasial lasta kappama minna.
Elo on ehe nรคide sellest, kuidas kunagi soovitud asjad รผhel hetkel tรคituvad. Lapsena soovis ta, et tema raamatut kunagi Vikerraadios jรคrjejutuna ette loetakse. Ja pรคrast raamatu vรคljaandmist helistaski talle Vikerraadio jรคrjejuttude toimetaja Piret Pรครคsuke, kes oli pahane, et raamatust polnud varem teada antud, ja teatas, et tahavad sellest kindlasti kuuldemรคngu teha.
รeldakse, et kirjanikud panevad oma raamatutesse ka midagi oma elust ja kogemustest. Nii on ka โViimases laevasโ kirjas pรคriselt juhtunud lugu sellest, kui Elo elas gรผmnaasiumiajal paar nรคdalat Belgias. Toitu armastava inimesena oli see olnud piin, kuna teda majutanud pererahvas sรตi ainult spinatit.
รhtu jรคtkus muusikaga. Kohale olid tulnud neli rahvamuusikut, naised Mรคrjamaalt ja mehed Haapsalust, kes lรตbustasid kuulajaid kuni hiliste รตhtutundideni. Rahvaarv kรผll ajaga aina vรคhenes, kuid ega pillimรคngijate rรตรตm sellest vรคiksemaks jรครคnud.
