Reet Saar / foto: Reet Saar.
Igal pühapäeval Vigala kirikus nii palju inimesi pole, kuid nelipüha teenistusel tähistati veel mitut olulist sündmust, ja see tõi maja rahvast täis.
1933. aasta 30. juulil avati kiriku kellatorn, mis on pühendatud Vigala meestele, kes hukkusid 1905. aasta talurahvarahutustes, Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas. Sellest möödub tänavu 85 aastat. 30 aastat on aga sellest, kui torn-mälestusmärk 11. mail 1988 uuesti avati. See oli Eestis esimene taastatud Vabadussõja mälestusmärk.
Päeva lõpus peetud ettekannetes avas Martin Andreller torn-mälestusmärgi ajalugu. See on ehitatud rahva annetuste toel ja kavandati väga suurejoonelisena. 1950. aastal eemaldati torni külgedelt sõduri ja talumehe kuju ja peideti ära. Seintel olevad mälestustahvlid müüriti kinni. Restauraator Jaak Sarap meenutas, kuidas nad viiekesi koos kolleegidega käisid tahvleid välja puhastamas. Talumehe kuju oli heas korras, kuid sõdur oli „lahingus käinud“ ja teda tuli enne paigaldamist „ravida“. Vabadusrist tuli välja plekktahvli tagant. Siim Õismaa kõneles teemal „Vabadussõda ja Vigala“. Aldo Kals rääkis Eesti Vabariigi terviklikkusest endistes piirides.
Jumalateenistuse muusikalist poolt kandsid kutselised muusikud organist Andres Uibo, trompetist Priit Aimla ja sopran Jaanika Kuusik, laulis Kivi-Vigala rahvamaja naisansambel ja Vigala koguduse naisansambel. Jutluse pidas piiskop Joel Luhamets. Ta õnnistas ka uue suure Eesti lipu.
1939. aastal kinkisid isamaalised organisatsioonid kogudusele täisvillase kümne meetri pikkuse trikoloori. 1940. aastal punavõimud hävitasid selle. Seni kasutas kogudus suuremat riigilippu, mis pidupäevade ajal torni aknast välja pandi, kuid see oli juba kulunud. Kirikumees Toivo Averin tegi ettepaneku tellida uus lipp taas kümnemeetrine. Kirikuõpetaja Kristiina Jõgi rääkis, et seni pole õnnestunud leida ühtki fotot sellest, kuidas lipp omal ajal välja oli pandud. Tänased kasutajad seadsid lipu rippuma kellatorni seina ette. Õpetaja lisas, et teenistuse ajal tehtud korjandus kattis lipu valmistamisega seotud kulutused kuhjaga.
Vigala kirikuõpetaja on ka hea käsitöömeister. Alles eelmisel nädalal valmisid tema käe all uued rohelised kirikutekstiilid. Needki õnnistati sisse.
Kogu sündmus oli pühendatud Eesti riigi 100. aastapäevale. Seda märkis tamme istutamine kiriku lõunaküljele, et tähistada Eesti riigi astumist järgmisse aastasajasse. Puu panid kasvama Vigala kihelkonnas pärast 24. veebruari 2018 sündinud laste vanemad. Märtsikuus sündinud Juuli Jeeser ja Caspar Plamus „assisteerisid“ samuti.
Kohvipausi ajal kostitati rahvast soolaste suupistete ja maitsvate kookidega, mis koguduse liikmed olid valmistanud. Siis sai vaadata ka vanade fotode näitust Vigala elust ja lihtsalt tuttavatega juttu puhuda.
Koduteele minnes võis mitmelt poolt kuulda rahulolu suurepärase korralduse eest. Kohapeal oli hea osa saada Vigala kogukonnatundest ja isamaalises meeleolus kantud päevast.
„20. mail tähistasime ajaloolisi sündmusi ja ka see päev ise oli ajalooline,“ kinnitas Kristiina Jõgi. Ta oli tänulik kõigile abilistele, kes korraldajatele tõrkumata appi tulid.
