Mari Tammar.
10. juunil toimuva Rapla maakonna laulu- ja tantsupeo “Üle õue õunapuu” tantsujuht on Riho Pohla, kelle eestvedamisel on kokku saanud peo tantsurepertuaar, toimunud eelproovid ning koondunud tantsijaid juhendavad liigijuhid.
Peol osaleb sel korral üle 1270 tantsija-võimleja, kelle seas ka külalisgrupp Soomest. Võrreldes varasemate pidudega on seekord tantsimas ka eakate rühmad ja maakonna võimlejad, mis teeb käesoleva peo mahukamaks, ent samuti pidulikumaks kui varasemad. Eesootava peoga tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
Praegu, kui peoni on jäänud paar nädalat, on ettevalmistused täies hoos ja tantsujuht Riho Pohlal jalad tööd täis. “Pidu on tunduvalt mahukam. Eelmisel Rapla maakonna peol oli 39 numbrit, sel aastal 52, sest lisandunud on võimlejad ning eakate tantsurühmad ja laulukoorid. See teeb 13 numbrit rohkem,” selgitab Riho eesootava peo eripära. Samuti on tuleval peol varasematega võrreldes rohkem ühistantse. “Eelmistel kordadel on olnud üks ühistants, seekord on neid kolm,” räägib Riho, nimetades ära avaloona esitusele tuleva “Targa rehealuse” ning ekstra selleks peoks loodud tantsu “Üle õue õunapuu”.
“See on lõpulugu, mille Pärt Uusberg kirjutas ekstra meie peo jaoks ja millele Helen Reimand tegi ekstra selle peo jaoks liikumise, kuhu on kaasatud kõik osavõtjad – nii koorid kui ka tantsijad. Mõne mööndusega võib ühistantsuks nimetada ka “Leidmise”, kus tantsivad iga liigi esindajad,” tutvustab Riho eesootava peo kava.
“Kõik sai alguse Tõnise mõttest ja koondub ümber selles õunaaias, koduaias toimuva – armastuse ja üksteise leidmise jms,” selgitab Riho repertuaari kokkupanemise aluseid. “Kuna Tõnis tahtis pidu läbi ajajoone, siis lähtusid teatud numbrid ka sellest – nagu näiteks “Kolhoositants”. Kui me meenutame kolhoosiaega, ei saa me paraku üle “Kolhoositantsust” ja selle ajastu tantsudest,” räägib Riho kirgi kütnud valikutest. Ent lisaks vanadele ja tantsitud tantsudele on kavas ka uusi ja värskeid. “Helen Reimand on teinud kaks tantsu, pluss lõpuloo,” tutvustab Riho meie maakonnas alles üsna hiljuti tööd alustanud tantsujuhti. “Mina enda poolt üritasin kaasata natuke uut verd meie tegemistesse, Helen seda siis on. Seda enam, et ta teeb ise ka tantse,” räägib Riho.
Nagu juba Raplas tavaks on saanud, tantsitakse sellelgi korral elava muusika saatel. “Elava muusikaga pidu eeldab mitu, mitu, mitu korda rohkem tööd, sest elava muusika kasutamises on alati omamoodi krutski sees, et kuidas õiged taktid leida jne. Aga lõpptulemus, kui juba tantsija on platsil, on tunduvalt võimsam, kihvtim. Õnneks on Vahur selles vallas täielik professionaal, meie andsime ainult lood ja Vahur ja Thea ütlesid, et teeme ära,” selgitas Riho, kuidas peoks valmistumine käib ning jagas siirast rõõmu selle üle, et elava muusika kasutamine rahvatantsu taustaks hakkab Eestis üha enam levima. “Välismaal seda nii väga veel ei ole. Suhtlen palju lätlastega ja seal käib asi ikkagi fono järgi,” räägib Riho oma kogemustest.
Lisaks Rapla maakonna peole valmistub Riho ka Läti üleriigilisel tantsupeol osalemiseks. “Mul on neli sõpruskollektiivi Lätis, kellega ma suhtlen ja sagedasti läbi käin. Ühe sõpruskollektiivi juhendaja tegi pakkumise, et tal on üks poiss puudu ja kas ma ei tahaks? Ja ma mõtlesin, et oleks ju hea vaadata Läti tantsupidu ka seestpoolt – mitte ainult tribüünil vaadates, vaid võtta sellest ise osa,” jutustab Riho sellest, kuidas ta Läti tantsupeole tantsima sattus.
Rapla maakonna laulu- ja tantsupeost võtavad osa kõik Riho enda juhendatud kuus kollektiivi: Hopsani, Kaareke, Eks Me Näe ja Keerulinnu kolm kollektiivi Rapla Vesiroosi gümnaasiumist.
Tagasi tulles maakonna laulu- ja tantsupeo juurde lisab Riho, et Rapla korvpallifännidki on lubanud tulla laulu- ja tantsupeo rongkäigule kaasa elama. “See on ju üks meie Rapla kultuuri osa, see korvpall,” ütleb Riho, kes koos oma kollektiividega on mitmel korvpallimängul esinemas käinud, olles ühel korral ka n-ö tantsutüdrukute rollis.
“Nüüd on siis nende kord meid ergutama tulla,” ütleb Riho muiates.
***
10. juunil toimuva Rapla maakonna laulu- ja tantsupeo “Üle õue õunapuu” muusikajuht on Vahur Soonberg, kelle juhatamisel harjutab tantsupeo saatebänd ja kes koostöös Thea Paluojaga on kokku pannud seekordse peo lauljate repertuaari.
Repertuaari kokkupanemisel lähtuti Tõnis Blangi ideest, mis koondub pealkirja alla “Üle õue õunapuu”. “Sellega kõik algab ja sellega kõik lõppeb. Õu on justkui ühe elu keskpaik ja pereelu keskpaik ja seal liigutakse hällist hauani – õunapuu õitseb iga aasta,” selgitab Vahur peo põhiideed. Pärt Uusberg tegi sellest rahvalaulust peo tarvis ka kooriseade, mis tunnusmeloodiana hakkab peol kõlama justkui signatuur, tähistades mingi ajaperioodi algust ja lõppu. “See on läbiv muusikaline motiiv ja ka sisuline motiiv,” selgitab Soonberg.
Lisaks Pärt Uusbergi värskele loomingule kõlab peol ka Thea Paluoja uus segakoorilaul, ent esitusele tuleb ka vanemat koorimuusikat. Näiteks “Eesti lipp” ja “Põhja lahe kohiseb”, nimetab Vahur mõnda hästi tuntud koorilaulu. “Kuna meie maakonnas pole väga naiskoore ega meeskoore, laulavad segakooride mehed ka meeskoori laule ja naised naiskoori omi,” selgitab Vahur repertuaari puudutavat. Lisaks kasutatakse juba teist pidu järjest n-ö integreerimise võtet, et koorilauljad kaasatakse tantsusaadete esitamisele.
Tantsusaadete puhul ongi kasutusel mitu erinevat lahendust. “See on väga erinev, olenevalt tantsust,” räägib Vahur. “Mõnel juhul on seatud mingi koorivariant loost, teisel juhul püüame täpselt järele teha nii nagu originaalis, mille järgi on tantsijad harjunud tantsima. See on üsna keeruline missioon, aga kaks korda on see enam-vähem õnnestunud ja vaatame, mis seekord saab,” selgitab Vahur peo muusikalise külje telgitaguseid.
Saatebändi kuuluvad lisaks Vahur Soonbergile trummidel Aivar Surva, kitarril Ragnar Toompuu, basskitarril Lennart Lennuk, flöödil Angela Katkosilt, viiulil Tekla Tappo, torupillil Mari Tammar ja saksofonil Patrik Sebastian Unt.
Oma numbritega astuvad lavale väikekandled, rahvamuusikud, flöödid ja viiuldajad.
“Meil on suured rahvahulgad, palju liikumist ja Valter on püüdnud seda üsna läbi lavastada – nii et päris detailirohke etendus saab olema ja natuke pikem kui eelnevatel aastatel. Aga üldpilt ja üldmulje on laias laastus üsna sarnane eelmise peoga – asetus on enam-vähem samasugune ja ega praegusel Tammemäel muid võimalusi väga ei olegi. Üritame seda pinda ära kasutades asja korda ajada. Natuke kitsas ja probleeme on, aga pingutame,” ütleb Vahur naerdes.
Piduliste seas astuvad lavale ka Vahuri enda juhendatud kolm kollektiivi: Cantus, Kapa-Kohila kammerkoor ja 1.-2. klassi mudilased Vesiroosist. “Kolmapäeval oli Vesiroosi muusikastuudio kontsert, eelmisel nädalavahetusel olime Cantusega Ruhnus. Veel on tulemas koolilõpetamised ja Kohila valla üritused,” nimetab Vahur mõningaid tegemisi, millega maakonnapeo ettevalmistuste kõrvalt tuleb tegeleda.
