Kehtna raamatukogu juures avati JutuPeatus

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Teisipäeval, 12. juunil avati Kehtna raamatukogu seinal JutuPeatuse märgis.
Tegemist on Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud projektiga, kus märgistati kogu Eestis sada paika, mis on seotud erinevate kirjandusteostega. Kehtna JutuPeatus on pühendatud Andres Ehini raamatule „Rummu Jüri mälestused”.

JutuPeatuste idee autor on Kristel Kalda Tartu linna kultuuriosakonnast. Kahe aasta jooksul on Tartu eestvedamisel valitud välja sada olulist teost Eesti kirjandusest, mis on seotud mõne kindla paigaga. JutuPeatus on justkui lendleht, mille tuul on üle kogu Eesti pillutanud. Märgiseid võib leida nii seintelt, kivimüüridelt, laternapostidelt kui ka sillapiiretelt. Need on austusavaldused Eestimaal elanud ja elavatele kirjanikele ning nende teostele. Projektiga tuuakse väärt teosed inimestele nähtavale ja tehakse kuuldavaks.
Igale sildile on kirjutatud lühike tekstijupp, mis kirjandusteosest aimu annab. Lisaks sellele on sildil QR-kood ning viide kodulehele. Just kodulehelt saab huviline lugeda pikemat lõiku konkreetsest teosest. Teksti on võimalik ka kuulata, sest kõik need on sisse lugenud tuntud näitlejad.
JutuPeatuse avamisel ratsutas Kehtnas kohale Rummu Jüri isiklikult. Hobune käe kõrval, aitas ta raamatukoguhoidja Maie Kalmistel sildilt katte eemaldada. Enne kaugusesse ratsutamist luges päevakangelane ette katkendi raamatust.
Kohaliku kangelase Rummu Jüri elust ja tegemistest kõneles kohalik koduloouurija Heik Past. „Ma arvan, et 1879. aastal, kui Rummu Jüri lõpuks kinni püüti ja läbi vanglate Siberisse saadeti, oli ta samasuguse väljanägemisega 23-aastane lõbus noormees, kellele maailm oli põlvini,” ütles ta just minema ratsutanud Rummu Jüri kohta.
Nadalama külas sündinud Rummu Jürist püüti ühel hetkel isegi rahvakangelane teha, kes varastas rikastelt ning jagas vaestele, rääkis Past. Tegelikult polnud vaestelt ju midagi varastada ja polnud mees ka vara jagamisel nõnda lahke olnud. Pigem kasutas ta röövitu ikka enda tarbeks.
Raamatu sündi meenutas Ly Ehin, kelle sõnul sai Andres Ehin oma raamatu vabalt fantaseerides kirjutada. Moonutamisega läks ta nii kaugele, et põimis Rummu Jüri lugudesse ka neid mehi, kes olid sajand varem elanud. „Selles Andres Ehini fantaseeringus on tõde täpselt nii palju, et vale koos seisaks,” üles Ly Ehin naljatades. Nende lapsed olid harjunud, et iga õhtu loeti vanemate kirjatükid neile ette, meenutas Ly. Lapsed olid alati elevil, missuguseid vimpkasid isa Rummu Jürile välja oli mõelnud.
Raplamaal on kokku viis JutuPeatust. Peagi Raplasse kinnitatav JutuPeatuse märgis on pühendatud Kristiina Ehini luuletusele „Ikka veel pole ma suutnud” ja Kohila oma kohaliku kirjaniku Kaarel B. Väljamäe luuletusele „Ma tulen Kohilast…”. Raikküla kandis märgitakse ära Enn Vetemaa „Risti rahvas II” ja Kuimetsas Eduard Bornhöhe „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad”.
Kuigi märgistused ise ei pruugi veel väljas olla, saab tekstidega kodulehe www.jutupeatus.ee vahendusel juba praegu tutvust teha. Katkendid Raplamaal esindatud teostest on sisse lugenud Leino Rei ja Liina Olmaru.