Le Vallikivi, Eesti Perearstide Seltsi juht
Hiljuti meedias ilmunud lugude valguses tunneb Eesti Perearstide Selts muret arstiabi kvaliteedi pärast.
Arsti ja patsiendi vahelises suhtes on patsient alati nõrgem pool, kes arsti usaldab ning kes enamikul juhtudel pole võimeline meditsiiniinfot hindama arstiga samaväärselt. Patsient peab olema kindel, et Eestis pakutav arstiabi on tõenduspõhine ning vastab ühtselt kokku lepitud kvaliteedistandarditele.
On väga vajalik, et kvaliteeti ka kontrollitakse. Nii nagu on oluline, et arsti haridust tõendavad dokumendid on korras, on tähtis ka see, et arst oma töös teaduspõhisest meditsiinist lähtuks ja arstikutse eetikat järgiks. See tähendab, et kvaliteedikontroll peab vajadusel hõlmama ka arsti teadmiste ja oskuste, sealhulgas suhtlemisoskuse hindamist. Arsti tööandjal peab olema võimalus tutvuda arsti senise töökvaliteediga juba enne värbamist. Patsientidel peab olema üks kindel koht, kuhu vajadusel kaebus esitada – seda teadmisega, et kaebusele järgneb põhjalik ja objektiivne juurdlus.
Nii nagu kõik inimesed, võivad ka arstid eksida. Arsti jaoks on raviviga alati emotsionaalselt väga koormav, süütundega on keeruline hakkama saada. Eesti vajab ühtset ja ühe ametkonna poolt koordineeritavat süsteemi, mis lisaks kvaliteedikontrolli tagamisele võimaldab arstidel eksimuste korral ennast ja üksteist turvalises õhkkonnas analüüsida, eksimuste põhjused leida ja ennetavad vahendid edasiste eksimuste vältimiseks kasutusele võtta. Tuleks luua ka vastutuskindlustussüsteem, mis pakuks tuge arsti eksimuse tõttu kannatanud patsiendile.
Eesti Perearstide Selts kutsub üles sotsiaalministeeriumit, terviseametit, haigekassat ja kõiki arstide erialaseltse sellise süsteemi loomiseks jõud ühendama. Kuigi arstide ja tervishoiutöötajate puudus on Eestis terav probleem, leiab Eesti Perearstide Selts, et patsiendiohutuse arvelt ei tohi mööndusi teha.
