Siim Jõgis / foto: Siim Jõgis.
On ilus traditsioon, et iga aasta 13. juuni hilisõhtul mälestatakse Rapla maakonna raudteejaamades 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tänavu möödub sellest kurvast sündmusest 77 aastat.
Küüditamise meenutamiseks ning ohvrite mälestamiseks toimus Kohila raudteejaamas 13. juuni õhtul südamlik mälestusüritus. Õhtu kõige emotsionaalsem hetk oli kümnete küünalde süütamine ja asetamine raudtee äärde.
Juuniküüditamise haavad ei ole küll enam värsked, kuid ajalooline mälu ei lase neid unustada. Kolmapäeva õhtul esinenud laulja Peter Põder ütles väga tabavalt, et ta ei mõista, kuidas võis kellelegi kunagi tunduda, et inimeste küüditamine Eestist Siberisse saab olla hea mõte. Kohila raudteejaamas oli igati mõtlik ja südamlik üritus, kuhu oli kohale tulnud ligikaudu viiskümmend inimest. Pakuti sooja teed ja küpsiseid. Õhtule andis vaimuliku mõõtme EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu sõnavõtt. Ta tsiteeris oma kõnes Matteuse evangeeliumi üheteistkümnenda peatüki 28. salmi: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Küüditatute mälestuseks loeti ka meieisapalvet.
Traditsioon näeb ette, et kõigepealt oodatakse ära viimase rongi lahkumine ning siis asetatakse raudtee äärde mälestusküünlad. Loojuv päike andis veel vaevu valgust ning süüdatud küünlad lõid rööbaste ääres kauni kuma. Juuniküüditamine viidi läbi 14. juunil 1941. aastal. Tegemist oli reede ööga vastu laupäeva. Ajaloolaste hinnangul küüditati tol ööl Eestist ligikaudu kümme tuhat inimest.
On ilus traditsioon, et iga aasta 13. juuni hilisõhtul mälestatakse Rapla maakonna raudteejaamades 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tänavu möödub sellest kurvast sündmusest 77 aastat.
Küüditamise meenutamiseks ning ohvrite mälestamiseks toimus Kohila raudteejaamas 13. juuni õhtul südamlik mälestusüritus. Õhtu kõige emotsionaalsem hetk oli kümnete küünalde süütamine ja asetamine raudtee äärde.
Juuniküüditamise haavad ei ole küll enam värsked, kuid ajalooline mälu ei lase neid unustada. Kolmapäeva õhtul esinenud laulja Peter Põder ütles väga tabavalt, et ta ei mõista, kuidas võis kellelegi kunagi tunduda, et inimeste küüditamine Eestist Siberisse saab olla hea mõte. Kohila raudteejaamas oli igati mõtlik ja südamlik üritus, kuhu oli kohale tulnud ligikaudu viiskümmend inimest. Pakuti sooja teed ja küpsiseid. Õhtule andis vaimuliku mõõtme EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu sõnavõtt. Ta tsiteeris oma kõnes Matteuse evangeeliumi üheteistkümnenda peatüki 28. salmi: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Küüditatute mälestuseks loeti ka meieisapalvet.
Traditsioon näeb ette, et kõigepealt oodatakse ära viimase rongi lahkumine ning siis asetatakse raudtee äärde mälestusküünlad. Loojuv päike andis veel vaevu valgust ning süüdatud küünlad lõid rööbaste ääres kauni kuma. Juuniküüditamine viidi läbi 14. juunil 1941. aastal. Tegemist oli reede ööga vastu laupäeva. Ajaloolaste hinnangul küüditati tol ööl Eestist ligikaudu kümme tuhat inimest.
