Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Tänavune kevad on silma paistnud erakordse kuivuse ja palavusega. See on põllumehed murelikuks teinud, sest taimed vajavad hädasti vihma. Juba praegu saab prognoosida, et saagid jäävad eelmise aasta omadele märkimisväärselt alla.
Kuusiku katsekeskuse agronoom Rut Kaeval ütles, et teist sedavõrd ekstreemset kevadet katsekeskuse töötajad meenutada ei suuda. Põuda on loomulikult ka varem ette tulnud, kuid see ei ole tulnud koos sellise palavusega. Need kaks asjaolu kokku on tekitanud olukorra, kus seis põldudel on vägagi nukker.
Kaeval ei julge terve maakonna suhtes sõna võtta, sest vihma on tänavu väga ebaühtlaselt sadanud. Kuusikul tuli eelmise nädala teisipäeval 13-15 mm öist äikesevihma. Kõigest viis kilomeetrit kaugemale see vihm aga enam ei jõudnud. „Ma ei julge üldistada,” sõnas sellest tulenevalt Kaeval.
Enne eelmise nädala sademeid on sisuliselt kuu-poolteist täiesti kuiv olnud. Isegi kui mõned piirkonnad Raplamaal on Kuusiku ja Rapla ümbrusega võrreldes veidi enam vihma saanud, ei ole üldiselt sademete hulk taimede arenguks olnud piisav.
Kaeval rääkis, et vili on pealoomise faasi jõudnud, kuid taimed on alles 15-20 cm kõrged. Ta lisas, et põllumeestega rääkides on olnud kuulda, et taimed on nii madalad, et viljakoristusmasin sõidab neist lihtsalt üle – nii madalalt ei ole võimalik koristada.
Eriti suure põuakahjustuse on tänavu saanud Kaevali hinnangul oder. Kuiva kevade on paremini üle elanud taimed, mille juured on sügavamal, näiteks hernes ja oad.
Suvi- ja taliteraviljasid võrreldes on viimaste seisukord ehk veidi parem. Nende juurestik on sügavamal ning nad kasutavad varasemat niiskust. Siinkohal tasub aga meenutada eelmist aastat. Kuigi aasta oli soodne ja põllud kandsid rekordsaake, kimbutas sügis jällegi liigniiskusega. Koristus ja kuivatus oli põllumeeste jaoks kulukas. Osa saagist jäi paraku ka maha. Kaeval ütles, et kuuldavasti jäi näiteks suur osa põldoast põldudele. Tihtipeale olid aga koristamata jäänud põllud mõeldud just talivilja jaoks. See tähendas, et planeeritud talikultuurid jäid külvamata ning nende asemel on tänavu põldudel rohkem suvivilja. „Kui oleks suudetud külvata nii palju taliteravilja, kui plaaniti, oleks seis kindlasti parem,” selgitas Kaeval.
Kuna sademed on ebaühtlaselt jaotunud ja ka mullad piirkonniti erinevad, ei välista Kaeval, et kohati ei ole seis nii hull kui näiteks Kuusiku katsekeskuse põldudel. Sellest hoolimata arvab agronoom, et tänavu tuleb paratamatult väiksema saagiga arvestada. Isegi praegu lubatud vihm ei saa enam olukorda palju muuta. Taliviljade koristus jääb tõenäoliselt juuli keskpaika. Saak võib tulla ligi kolmandiku võrra eelmise aasta omast kehvem. Suviviljade saagi puhul ennustab Kaeval, et see on poole väiksem kui eelmisel aastal.
On siis põua ajal üldse mingeid leevendavaid meetmeid, mida põllumees rakendada saab? Kaeval rääkis, et põldudele läga andmise võimalus on ehk olukorda natuke leevendanud. Tahketel väetistel ilmselt suurt kasutegurit ei ole, sest need vajavad samuti niiskust. Taimede lehtede kaudu turgutamisel kindlasti mingi mõju on, kuid põllumehel tuleb ise tunnetada, kustmaalt tehtavad kulutused enam mõistlikud ei ole. Kaeval ei välista, et põllumeestel võib tekkida ka seis, kus mõistlik oleks pilk tulevikku suunata ja investeerida hoopis järgnevasse saagihooaega.
Kaeval lisas, et Euroopas on juba ammu trend kasvatada rohkem talivilja ning nende kultuure külvatakse 70% ja rohkemgi. Kuna Eesti ilm hakkab aina enam Euroopa omaga ühtlustuma, arvas Kaeval, et ka siin tuleks põllumeestel aina enam taliviljadele panustada. Osa kohalikest teeb seda juba täna, teised pelgavad. Madalamate põldude peremehed kardavad sügisesi veekahjustusi.
Praegune ilmateade lubab siiski õnnist vihma. „On küll öeldud, et enne jaani vihm päästab. Aitab kindlasti, aga kui palju ta enam päästab, seda ma ei tea,” lausus Kaeval. Nagu ikka tuleb tõdeda, et aastad ei ole vennad ja tänavune tuleb põllumeestele kahtlemata keeruline.
