Reet Saar/foto: Aare Hindremäe.
Kodus on nii palju teha, kas ikka tasub minna, vahendas üks seekordsel maakaitsepäeval kohatud naine oma abikaasa sõnu. Kuna sündmus oli koduukse all, jäi tema sõna peale.
Kohal olles nauditi juba vaba aega ja ümbritsevat melu. Aga päev viis kokku ka tuttavatega, kes ütlesid, et käivad alati maakaitsepäeval, ükskõik kus Raplamaa kandis see ka ei toimu.
Maakaitsepäeva sündmused rullusid seekord lahti Märjamaal, kus kõike plaanitut toetas päikseline päev. Alati on vabaõhuüritustest parem osa saada kuiva ilmaga kui vihmaladina saatel, kuigi ega ka siis midagi plaanitust ära ei jäeta.
Kaitseliidu Jõgeva malev hakkas eelmisel aastal panema tähiseid Vabadusristi kavaleride haudadele. Rapla malev noppis hea mõtte üles ja 23. juunil pandi tähis välja Märjamaa ja Vahastu kalmistul.
Mitukümmend osavõtjat kogunes Märjamaa kalmistul Vabadusristi kavaleri Mihkel Vaarmanni haua juurde. Kohalik kirikuõpetaja Illimar Toomet pühitses mälestustähise. Ta kutsus palvetama kõigi nende eest, kes on Eesti eest väljas eri ametites, olgu siis kodumaal või välisriigis. Vallavanem Villu Karu ütles, et võidupühal oleme mõtteis nendega, kes meile oma riigi välja võitlesid. Ta lisas, et sündides inimene ei tea, missugune saab olema ta elutee. Mäletama jäädakse neid, kes pole elanud ainult endale.
Järgmiseks koguneti kirikuvärava-monumendi juures, mille seintel on mälestusplaadid Vabadussõjas langenute nimedega. Tavapäraselt pannakse just nende ette oluliste tähtpäevade ajal pärjad. Päevakohase sõnavõtuga esines Märjamaa vallavolikogu aseesimees Meelis Välis.
Pealtvaatajate hulgas olid ka Raplamaa motoklubi liikmed, kes oma embleemistatud nahkjakkidega hästi silma hakkasid. Neil oli parasjagu käsil ringsõit Raplamaal asuvate Vabadussõja mälestussammaste juurde, et avaldada lugupidamist langenutele. Eesti sajanda aastapäevaga seoses korraldasid motoklubid selliseid tuure kogu Eestis.
Tseremoonia eriti pidulik osa oli Kaitseliidu uute liikmete pühaliku tõotuse andmine. Vande andsid kolm naiskodukaitsjat, koguni seitseteist kodutütart ja kümme noorkotkast. Järelkasvu nii arvukas osavõtt hakkas sel päeval meeldivalt silma. Selle eest tänas rahvas Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmeid päeva lõpul sooja aplausiga.
Maakaitsepäeva põhisündmused viidi läbi Märjamaa alevi keskväljakul ja selle lähiümbruses. Siin sai, nagu sellistel üritustel tavaks, uudistada relvi, tehnikat ja varustust ning märki lasta. Lastele olid töötoad. Naiskodukaitse loteriiga koguti raha laste seikluspäeva korraldamiseks augustikuus. Infotelkides jagasid teavet ja õpetusi Kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet.
Lisaks näidati kastitäit toidu- ja muud vajalikku kraami, mis peaks meie kodudes olema, et üle elada aeg, kui juhtumisi elekter pikemaks ajaks ära läheb. Samuti sai proovida tule kustutamist vahtkustutiga.
Noortekeskuse juures oli lastele üles seatud takistusrada ja jalgratta vigursõidurada. Välisööklas pakuti tummist hernesuppi ja kinosaalis jooksid filmid Kaitseliidu varasematest üritustest. Ära jäi vaid kavas olnud soomukisõit.
Esmakordselt olid maakaitsepäeval kohal ka liitlasvägede esindajad – Briti ja Taani sõdurid. Nemadki tutvustasid oma sõidukeid, varustust ja relvi. Uudistajaid oli palju, tehti ühispilte ja aeti omavahel sõbralikult juttu.
Näitlikud õppetunnid keskväljakul
Aeg-ajalt kutsuti rahvas jälle „keskpõrandale kokku“, et midagi õpetlikku näidata. Politseinikud demonstreerisid kaitsvas kummiülikonnas olnud agressiivse pahalase kinnipidamist, kui ta politsei korraldustele ei allunud. Seejärel oli kahel vabatahtlikul samuti võimalus proovida, mida tähendab ühe minuti jooksul kumminuiaga tegutseda. „See oli raskem, kui arvasin,“ kõlas ühe päästja kui treenitud mehe kokkuvõte.
Päästjad näitasid, kuidas korteritulekahju vahuainega kustutatakse, et mitte maja veega läbi leotada.
Maakaitsepäeva kindel osa on näidislahing. Seekord korraldati varitsus kõrgele luureohvitserile, kes tuli kas ise kinni võtta või temalt dokumendid kätte saada. Publik kogunes tee äärde vaatemängu jälgima. Varitsus on juba välja pandud, aga asjatundmatu silm ei oska seda märgata, kõlas selgitus. Varitsuse juurde käibki ootamine, tuli uus selgitus, kui ikka veel miskit ei toimunud. Lõpuks pööras rahvamaja ette kaks autot. Äkki keeras eespool liikunud džiibile ette tee servas seisnud auto, sealt hüppasid mehed välja, kõlasid valjud käsklused ja läks lahti kõva paugutamine. „Kindral“ rebiti autost välja ja veoautost hakkas tossu tõusma. Mõne minuti pärast hüppas varitsus oma autosse ja kihutas kummide vilinal minema. Operatsioon oli edukalt lõppenud.
Pärast kella 14 ütles päevajuht, et võidutuli on juba Märjamaa lähedal. Kaitseliitlased läksid sellele vastu, et siis ühises rongkäigus keskväljakule marssida. Võidutule toojad olid seekord valitud perekondlikku liini pidi, sest sageli on Kaitseliidus sama pere liikmed. Tõrvikut kandis Mehis Oidsalu, kodutütreid esindas Dagne Oidsalu, naiskodukaitsjaid Kaie Kensap-Kukk ja noorkotkaid Rasmus-Cristopher Kukk.
Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Meelis Pernits ütles oma päevakohases kõnes, et võidupüha on meie kõigi ühist võitu tähistav päev. Tema sõnul on täna õige aeg mõelda ka sellele, mis teeb meist õige eestlase. Selleks ei pea tegema suuri tegusid, vaid armastama oma peret, kaasinimesi ning olema valmis kaitsma oma riiki.
Enne võidutule jagamist andsid päeva korraldajad ja isamaaliste organisatsioonide esindajad üle arvukalt tänukirju ja tunnustusi erinevate panuste eest. Tuld olid vastu võtmas Raplamaa nelja valla juhid. Märjamaa vallavanem Villu Karu ütles oma sõnavõtus, et tänased omavalitsused on riigi käekäigu kujundajad ja igaüks neist peab seisma oma kandi eest. Igapäevatöö kõrval on oluline ka rahvakultuur. Ta soovis, et kestaks ühtsustunne, mis on tuntav tänasel pidupäeval. „Elagem rahus ja hooligem üksteisest,“ ütles Villu Karu. Seejärel süütas ta tõrvikud, millega astusid ette Kehtna, Kohila ja Rapla vallavanem. Neljas tuli jäi Märjamaale ja sellest süüdati õhtul jaanilõke.