Enel Niin/Foto: Piret Viin.
Siis, kui enamik lapsi ja noori nautisid esimesi koolivabu päevi, laadisid Valtu põhikooli rahvatantsurühma Rõõmuratas noored tantsijad ning Kandlekoja muusikud bussi rahvarõivad, -pillid, kotid-kohvrid-teemoona ning algas sõit Norra Kuningriiki, et näidata oma tantsu- ja musitseerimisoskust, tutvustada meie pärimuskultuuri, rahvarõivaid ning omalt poolt heita pilk Norra paljukiidetud loodusele, rahvuskultuurile ning igapäevaelule.
Noorte teejuhiks sellel rännakul oli Merit Matsalu, kelle elu on kümmekond aastat olnud seotud Norraga.
Esimene sihtkoht, kuhu bussinina pöörati, oli Lõuna-Norra Telemarki maakond ja sealne kõrgeim mägi Gaustatoppen. Eesmärk oli matkates vallutada 1883 meetri kõrgune mäetipp. Loominguliste inimestega on kord nii, et eesmärgid pannakse kõrgele ning ideed, ka esmapilgul päris hullumeelsed, viiakse täide. Tegelikkuses sai matkast ei midagi vähemat kui esimene spontaanne kontsertesinemine mäetipu vaateplatvormil, kus selge ilmaga paistab ära 1/6 Norramaast.
Viimasest, 36-kraadisest vagonetitõusu kõhedusest andis tahtejõuga veel üle olla, aga mäejalamil valitsev tuul ja jäine õhk panid nii mõnegi tütarlapse esmakordselt tõemeeli väärtustama Rapla rahvarõivaste paksu villase seeliku soojapidavust, noormehi katsetama kulgemist noorusliku vere keemistemperatuuri arvelt ning muusikuid murelikke pilke heitma oma pillikeeltele ja külmast sinakaks tõmbuvatele sõrmedele.
Ühise energia toel astuti jääkirmetises silmipimestava Norra hommikutaeva, mägede ja pilvede vahel paiknevale platvormile. Esinemist alustades lõi adrenaliin välgukiirusel lakke nii tantsijatel kui pealtvaatajatel. Külma küll tajuti, aga ei tuntud, sest kõik oli nii ülev – tantsivad noored, muusika, pilved, mäetipud, orus laotuvad järvekesed ning külad, lehviv sinimustvalge lipp! Sündmusterohke päikeseline päev lõppes väikese armsa linnakese Rjukani külastusega.
Järgmisel päeval rõõmustasid muusikud-tantsijad oma esinemisega Skarnesi linna elanikke, osaledes Skarnes Dagenil. Knappenis õnnestus meil osa võtta kohalike suvepidustustest koos laadamelu ja norra muusikaga ning maitsta norra köögile omaseid hõrgutisi. Mõlemal üritusel tekkis vaatajate seas elevus, kui lõputantsudes otsis iga tantsija endale publiku seast uue partneri, kes haarati rahvamuusika saatel eesti rahvatantsu lihtsaimatest elementidest koosnevaid tantse tantsima. Lisaks esinemistele nägime ära ka Norra rahvuskultuuri uhkuse – vastrenoveeritud suurima säilinud Norra puukiriku.
Tänu lahketele võõrustajatele ööbisime Slåstadi 7-klassilises koolis, kus saime lähemalt kuulda Norra koolisüsteemi toimimise kohta. Kuna tegu oli jaanilaupäevaga, korraldati koolihoovil üheskoos jaaniõhtu traditsiooniliste norra toitudega. Looduse pakutud lisaatraktsioon oli noortele koolimaja läheduses paiknev järv, kus kõik vaprad said testida ujumisoskuse taset temperatuuril, mis enamiku pani õhku ahmima.
Pühapäeva veetsime samuti norralaste tavade kohaselt. Kuna norralaste elust moodustab religioon olulise osa, oli meid eestlaste jaoks veidi harjumuspäratult kutsutud esinema kohaliku kiriku hommikusele jumalateenistusele. Veel erakordsemaks tegi esinemise see, et meil lubati osa võtta kahe pere ühest kõige olulisemast sündmusest – laste ristimisest. Selline kogemus puudus isegi enamikul noori saatvatest täiskasvanutest, rääkimata lugupidavalt-vaikselt sündmust jälginud lastest-noortest.
Kuigi esialgu juhendajad kõhklesid, kuidas eesti rahvatants ning muusika jumalakotta ikkagi sobituvad, oli kontsert kindlasti reisi kõige südamlikum ja kaunim. Kandlekoja muusikute viiulitel, flöödil ning Hiiu kandlel esitatud palad kõlasid kirikuvõlvide all sõna otseses mõttes jumalikult.
Selle esinemise ajal oli eriti selgelt tunda, kui tugev oli tantsijate-muusikute vaheline sünergia, mida ilmselt tajus ka kohalik publik, sest vastuvõtt oli väga soe.
Olime lisaks kutsele taas Norrasse esinema tulla suutnud vastuvõtjaid piisavalt sütitada, et lubati suisa plaani võtta tulla vaatama järgmisel suvel toimuvat laulu- ja tantsupidu.
Lisaks erakordsetele esinemiskogemustele pöördusime koduteele, olles oluliselt rikkamad ja vaadates avarama pilguga maailmale. Kellele jättis kustumatu mulje norrakate soojus ja sõbralikkus, kes vaimustus taevasse kõrguvatest mägedest, kes kogus uusi faktiteadmisi reisil jutustatud lugudest, kes oli õnnelik, et meile sattus just Urmase taoline suurepärane bussijuht.
Kindlasti said kõik hea kogemuse, kui oluline on meeskonnatöö, ning uhkusenoodi südamesse, olles väikese Eesti suured saadikud teises riigis.
Tantsijad ja muusikud tänavad toetajaid:
Kehtna vald,
KULKA Raplamaa Ekspertgrupp,
Valtu Põhikool,
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Reisi korraldamisel olid abiks:
MTÜ Arendusselts Koduaseme,
Helen Link,
Airi Kensap,
Karin Moisar
